Müokardi perfusiooniskintigraafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Müokardi perfusiooniskintigraafia on südame radionukliidkujutise tegemise meetod, mis võimaldab hinnata südame lihase (müokardi) verevarustust ja elujõulisust. See on üks olulisemaid südame isheemilise haiguse diagnoosimise ja riskianalüüsi meetodeid. Meetodit kasutatakse sageli koos füsioloogilise koormuse (näiteks kergjooksul või ravimiga) ja puhkeseisundi võrdlemiseks.

Mis on müokardi perfusiooniskintigraafia?

Funktsioon

Võimaldab visualiseerida ja kvantifitseerida südame lihaskoe verevarustust nii puhke- kui ka koormusseisundis.
Aitab tuvastada aterosklerootiliste plakkide tõttu tekkinud verevarustuse puudujääke (isheemiat).
Hinnab südame lihaskoe elujõulisust – eristab elusalt jäänud (vialii) koe surnud (infarkti) koe suhtes.
On oluline meetod südame isheemilise haiguse riskistratifitseerimisel ja ravistrateegia valikul.

Meetodi alus

Kasutab väikest kogus raadioaktiivset ainet (radionukliidi, nt tehnetsium-99m või tallium-201), mis süstitakse vereringesse.
Radionukliid koguneb südame veresoonkonna kaudu südame lihaskoesse proportsionaalselt verevooluga.
Eriline gammakaamera (skintillatsioonikaamera) registreerib koest eralduvat kiirgust ja loob kolmemõõtmelise või plaanilise pildi.
Koormustest (ergomeetriline või farmakoloogiline) kasutatakse südame verevajaduse provotseerimiseks, et tuvastada varjatud isheemiat.

Protseduuri käik

Protseduur

Patsient saab süstla kaudu sisse raadioaktiivset markerit.
Peamised etapid: 1) Pildistamine koormuse ajal või kohe pärast seda. 2) Pildistamine puhkeolekus (mõni tund või päev hiljem).
Koormustestiks võib olla jooksulindil kõndimine/jooksmine (ergomeetriline test) või ravimite manustamine (nt dobutamiin, adenosiin, dipiridamol), mis simuleerivad südame koormust.
Patsient asub kujutise tegemise ajal liikumatult skanneri all. Kujutise tegemine võib kesta umbes 15-30 minutit.
Enne protseduuri tuleb teatud aja jooksul mitte süüa, juua kofeiini või võtta mõningaid ravimeid (arsti juhiste järgi).

Mida näitavad müokardi perfusiooniskintigraafia muutused?

Perefusioonipuudulikkus (Defisit)

Ala, kus markeri kogunemine on vähenenud koormuse ajal, kuid taastub puhkeolekus, viitab reverbiilsele isheemiale (elus koormusest sõltuv piirkond).
Ala, kus markeri kogunemine on vähenenud nii koormuse kui ka puhkeoleku ajal, viitab müokardi infarktile või muule pärssivale ardule (nt südantsoon).
Leiud võimaldavad hinnata isheemia ulatust, raskusastet ja seda, millises südamearteris on probleem.

Kliiniline tähendus

Isheemia tuvastamine aitab otsustada, kas on vajalik koronaarangiograafia ja hilisem interventsioon (nt stent, šunteerimine).
Infarkti ulatuse ja kohtade kindlakstegemine aitab prognoosi hinnata ja planeerida ravistrateegiat.
Normaalne tulemus koormustestiga välistab olulise isheemia suure tõenäosusega ja on soodustav prognoosimärk.

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Peamised põhjused

Rindkerevalu (angiina) sümptomite hindamine ja isheemilise südamehaiguse kinnitus.
Ebaselge või ebatüüpiliste sümptomite (näiteja hingamispuudus) selgitamine.
Patsientide riskianalüüs enne mitmesüdamekirurgilist operatsiooni.
Infarktijärgse seisundi hindamine ja elusalt jäänud (vialii) koega piirkondade tuvastamine.
Südamehaiguste ravitulemuse või invasivse protseduuri (nt stentimise) efektiivsuse kontroll.

Kes tellib ja teeb uuringu?

Uuringu tellib tavaliselt kardiolog või sisehaiguste arst.
Uuringu teostavad ja tõlgendavad eriharidusega radioloogid või nukleaarmeditsiini eriarstid koos kardiologiga.