Atriaalne natriureetiline peptiid
Kvantitatiivne · pg/mL
Normaalsed väärtused
Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) norm
Üldine
Täpne normivahemik sõltub laborist ja kasutatavast meetodist. Üldiselt peetakse tervetel inimestel normiks:
Mehed
20–77 pg/mL (või 6–24 pmol/L)
Naised
20–77 pg/mL (või 6–24 pmol/L)
Näitaja kohta
Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) on südame eritatav hormoon, mis reguleerib organismi vedelikulist tasakaalu ja vererõhku. ANP taseme mõõtmine veres aitab hinnata südame funktsiooni ning diagnoosida ja jälgida südamerikkesseid.
Funktsioon
- Tugevdab naatriumi ja vee eritumist neerudes (diurees).
- Laiendab veresooni ja alandab seeläbi vererõhku.
- Pärsib teiste vererõhku tõstvate hormoonide (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) talitlust.
- Tegutseb südame koele kaitsevastaselt.
Päritolu
- Peamiselt eritatakse südame peentes (atriaalsetes) rakkudes vastusena nende venimisele või survele (nt vedeliku ülekoormusel).
- Hormooni tootmist stimuleerib südame peente seinte pinge.
Protseduur
- ANP analüüsiks võetakse vereproov tavaliselt küünarsoone veresoone seest.
- Enne proovi võtmist võidakse soovitada 15–30 minutit puhata istuvas või lamavas asendis, sest füüsiline koormus võib tulemusi mõjutada.
- Proov saadetakse analüüsiks spetsiaalsesse laborisse, kus kasutatakse immuunotesti (nt ELISA).
Peamised põhjused
- Südamerike (eriti südamepuudulikkus).
- Krooniline neerupuudulikkus.
- Kopsuhüpertensioon.
- Äge südameinfarkt.
- Maksatsirroos või teised maksahaigused.
- Peasüdamete (atriumi) dilatatsioon või hüpertroofia.
Muud tegurid
- Vanus (tasemed võivad vananedes mõningatel määral tõusta).
- Mõned kroonilised põletikulised seisundid.
- Rasedus (füsioloogiline tõus).
Võimalikud põhjused
- Vedelikupuudus (dehüdratatsioon).
- Obesiteet (rasvkoe suurenenud maht võib tootmist vähendada).
- Mõned endokriinsed häired.
- ANP sekretsiooni võime vähenemine südame või näärmete patoloogia tagajärjel on haruldane.
Peamised juhtumid
- Südamepuudulikkuse kahtlus või selle haiguse kulgu jälgimine.
- Hingelduse või jäsemete turse (edeeema) põhjuse selgitamine.
- Eristamiseks teistest hingamispuudulikkuse põhjustest.
- Kroonilise neeru- või südamehaiguse patsientide jälgimine.
Spetsialistid
- Uuringu võib tellida kardiolog, sisehaiguste arst (internist), nefrolog või perearst.
Seotud uuringud
Seotud haigused
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin
Hingamispuudulikkus
primary
Ligust kõndimisel
primary
Hingamine füüsilise koormuse ajal
primary
Lamatuse hingeldus
primary
Hingamine rääkides
primary
Hingamine trepist üles minnes
primary
Söömisel hingeldamine
primary
Ma ei saa lamada hingelduse tõttu
primary
Ei saa magada
primary
ma ei saa hinge tõmmata
primary