Atriaalne natriureetiline peptiid

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) norm
Üldine
Täpne normivahemik sõltub laborist ja kasutatavast meetodist. Üldiselt peetakse tervetel inimestel normiks:
Mehed
20–77 pg/mL (või 6–24 pmol/L)
Naised
20–77 pg/mL (või 6–24 pmol/L)

Näitaja kohta

Atriaalne natriureetiline peptiid (ANP) on südame eritatav hormoon, mis reguleerib organismi vedelikulist tasakaalu ja vererõhku. ANP taseme mõõtmine veres aitab hinnata südame funktsiooni ning diagnoosida ja jälgida südamerikkesseid.

Funktsioon
  • Tugevdab naatriumi ja vee eritumist neerudes (diurees).
  • Laiendab veresooni ja alandab seeläbi vererõhku.
  • Pärsib teiste vererõhku tõstvate hormoonide (reniin-angiotensiin-aldosteroon süsteem) talitlust.
  • Tegutseb südame koele kaitsevastaselt.
Päritolu
  • Peamiselt eritatakse südame peentes (atriaalsetes) rakkudes vastusena nende venimisele või survele (nt vedeliku ülekoormusel).
  • Hormooni tootmist stimuleerib südame peente seinte pinge.
Protseduur
  • ANP analüüsiks võetakse vereproov tavaliselt küünarsoone veresoone seest.
  • Enne proovi võtmist võidakse soovitada 15–30 minutit puhata istuvas või lamavas asendis, sest füüsiline koormus võib tulemusi mõjutada.
  • Proov saadetakse analüüsiks spetsiaalsesse laborisse, kus kasutatakse immuunotesti (nt ELISA).
Peamised põhjused
  • Südamerike (eriti südamepuudulikkus).
  • Krooniline neerupuudulikkus.
  • Kopsuhüpertensioon.
  • Äge südameinfarkt.
  • Maksatsirroos või teised maksahaigused.
  • Peasüdamete (atriumi) dilatatsioon või hüpertroofia.
Muud tegurid
  • Vanus (tasemed võivad vananedes mõningatel määral tõusta).
  • Mõned kroonilised põletikulised seisundid.
  • Rasedus (füsioloogiline tõus).
Võimalikud põhjused
  • Vedelikupuudus (dehüdratatsioon).
  • Obesiteet (rasvkoe suurenenud maht võib tootmist vähendada).
  • Mõned endokriinsed häired.
  • ANP sekretsiooni võime vähenemine südame või näärmete patoloogia tagajärjel on haruldane.
Peamised juhtumid
  • Südamepuudulikkuse kahtlus või selle haiguse kulgu jälgimine.
  • Hingelduse või jäsemete turse (edeeema) põhjuse selgitamine.
  • Eristamiseks teistest hingamispuudulikkuse põhjustest.
  • Kroonilise neeru- või südamehaiguse patsientide jälgimine.
Spetsialistid
  • Uuringu võib tellida kardiolog, sisehaiguste arst (internist), nefrolog või perearst.