Iiriidi põletik (Irit)

Kirjeldus

Iiriidi põletik ehk irit on üks silma kõige valulikkamaid haigusseisundeid, mis hõlmab vikerkesta (iirise) põletikku. See võib kiiresti areneda ning põhjustada tõsiseid tüsistusi, sh nägemise püsivat halvenemist, kui seda õigeaegselt ei diagnoosi ja ei ravita. Korrektne arusaam haigusest ja kiire arstiabi poole pöördumine on olulised nägemise säilitamiseks.

Iiriidi põletik (irit) on silma vikerkesta (iirise) põletikuline seisund. Vikerkest on silma värviline osa, mis ümbritseb pupilli ja reguleerib selle suurust. See sisaldab veresooni ning närvirakke. Põletiku korral muutuvad need sooned laienenud ja läbipaistmatud, mis põhjustab silma punetust ja valu. Kroonilise või korduva põletiku korral võib tekkida sidekude, mis muudab vikerkesta anatoomiat, ning kinnined pupilli ja läätsede vahele (tagasiheitepupill). See võib omakorda viia sekundaarse glaukoomani (silmasurve tõus) või kataraktini (läätse hägustumine), ohustades püsivalt nägemist.

Peamised sümptomid
  • Tugev valu ühes silmas, mis tihti kiireneb valguse (fotofoobia) või akkommodatsiooni (lähedale vaatamise) käigus.
  • Punetav silm, eriti limaskesta ja vikerkesta piirkonnas (tsiliaarne punetus).
  • Ebatavaline valgusundraskus (fotofoobia).
  • Pupilli kuju muutus või selle vähenenud reaktsioon valgusele.
  • Pisaravool või pisut silmavedeliku eritumine.
  • Nägemise ähmanemine või uduse nägemine.
Võimalikud hilisemad märgid
  • Püsiv vähenenud nägemisteravus.
  • Pea- või otsaesisevalu (silmaümbruse valu).
  • Vikerkesta ja läätsede vaheliste kinnitusede teke (tagasiheitepupill).
  • Silmasurve tõus, mis võib tekitada uue valu ja edasist nägemise halvenemist.

Iiriidi põletiku täpset põhjust ei ole alati võimalik tuvastada. Sageli on tegemist autoimmuunse reaktsiooniga, kus keha immuunsüsteem ründab ekslikult oma vikerkesta kudesid. Seda võivad käivitada järgmised tegurid:

  • Autoimmuunhaigused: Nagu ankiloseeriv spondüliit, reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus, sarkoidoos või Krooni tõbi.
  • Infektsioonid: Viirused (nt herpes simplex, herpes zoster), bakterid (nt tuberkuloos, süüfilis) või seened võivad põhjustada infektsiooni põhjustatud iiriidi põletikku.
  • Silmatrauma: Füüsiline vigastus või operatsioon silmale.
  • Geneetiline kalduvus: Inimesed, kellel on HLA-B27 antigeen, on suurema riskiga arendada autoimmuunset põhjustatud iiriidi põletikku.
  • Muu kehaosa põletik: Näiteks psoriaas või mõned soolehaigused võivad olla seotud.
  • Idiopaatiline: Paljudel juhtudel ei leita konkreetset põhjust.

Iiriidi põletiku diagnoosimine põhineb põhjalikul silmaarsti (oftalmoloogi) läbiviidud silmauuringul. Peamised meetodid on järgmised:

  • Biomikroskoopia (pilpasuslambi uuring): See on kõige olulisem meetod, mis võimaldab arstil suurendatult vaadelda vikerkesta, läätsi ja silma eesmist osa, et hinnata põletiku ulatust, kinnitusi ja muid muutusi.
  • Visusmõõtmine: Nägemisteravuse kontroll.
  • Silmaringe mõõtmine (tonomeetria): Silmasurve hindamine glaukoomia riski tõttu.
  • Pupilli reaktsiooni testimine: Pupilli vähenenud reaktsioon valgusele on tüüpiline.
  • Biomikroskoopiline kontrastainega uuring (fluorestseiiniga): Võib olla vajalik.
  • Põhjusliku haiguse väljaselgitamine: Seda võib nõuda üldveretööd (nt põletikumärkide, HLA-B27), rindkere röntgen või muud kujutised, luu- ja liigeseuuringud või infektsioonide testimine, kui kahtlus on suunatud süsteemsele haigusele või infektsioonile.

Ravi eesmärk on põletiku kiire vaigistamine, valu leevendamine, tüsistuste (glaukooma, katarakt) vältimine ja nägemise säilitamine. Ravi hõlmab peamiselt ravimeid ja põhjust likvideerivaid meetmeid.

  • Põletikuvastased silmatilgad (kortikosterooidid): Need on ravivundament, mis pärsib põletikku ja võimaldab silma struktuuridel paraneda. Doosi ja ravikestuse määrab arst sõltuvalt põletiku raskusest.
  • Pupilli laiendavad tilgad (tsüklopleegilised ravimid): Need leevendavad valu, lõdvendades vikerkesta lihaseid, ning takistavad kinnitusede (süneehhiate) teket pupilli ja läätsede vahele.
  • Süsteemsed põletikuvastased ravimid: Raske või püsiva põletiku korral võib olla vajalik tablettide või süstade vormis kortikosteroide või muid immunomodulaatorseid vahendeid.
  • Aluseks oleva haiguse ravi: Kui iiriidi põletik on seotud autoimmuun- või infektsioonhaigusega, on hädavajalik selle haiguse korrektne ravi (nt antibiootikumid infektsiooni puhul, spetsiifiline ravi autoimmuunhaigusele).
  • Glaukooma või katarakti ravi: Kui need tüsistused on tekkinud, võib vajada spetsiifilist ravi, sealhulgas silmatilgu, laserteraapiat või operatsiooni.
  • Järelvalve: Korduv põletiku korral on vaja regulaarset silmaarsti jälgimist.

Silmaärrituse korral on oluline kiiresti tegevusse astuda. Pöörduge silmaarsti (oftalmoloogi) poole kohe, kui teil on järgmised sümptomid:

  • Äge, tugev valu ühes silmas, eriti koos valguseundraskusega.
  • Märgatav silma punetus, mis ei kao iseravimiga mõne tunni jooksul.
  • Äkiline nägemise halvenemine või ähmanemine.
  • Pupilli kuju muutus või ebatavaline reaktsioon valgusele.
  • Silmavalud pärast silmatraumat või silmaoperatsiooni.

Kui teil on diagnoositud autoimmuunhaigus ja tekivad ülalkirjeldatud silmasümptomid, teatage sellest oma reumatoloogile või perearstile ning konsulteerige oftalmoloogiga. Ärge oodake, kuni sümptomid iseenesest kaovad – kiire ravi algus on võtmetähtsusega nägemise säilitamiseks.