Anti-türeoglobiini antikehad

Kvalitatiivne

Näitaja kohta

Anti-türeoglobiini antikehad on immuunsüsteemi poolt toodetud valgud, mis suunatakse kilpnäärmes toodetava türeoglobiini vastu. Nende antikehade esinemine veres võib viidata autoimmuunsetele kilpnäärmehaigustele, nagu Hashimoto türeoidiit või Gravesi tõbi.

Funktsioon
  • Anti-türeoglobiini antikehad on osa immuunsüsteemi kaitsemehhanismist. Need seonduvad kilpnäärme valgu, türeoglobiiniga, mis on kilpnäärmehormoonide T3 ja T4 sünteesi eellane. See seondumine võib häirida hormoonide normaalset tootmist ja viia kudede kahjustuseni.
Tekkepõhjused
  • Antikehad tekivad autoimmuunprotsessi tulemusena, kus organismi kaitsesüsteem ekslikult ründab enda kilpnäärme kudesid. Selle täpne põhjus ei ole teada, kuid olulist rolli mängivad geneetilised tegurid ja keskkonnamõjud.
Protseduur
  • Testi jaoks võetakse veri veenist, tavaliselt küünarnukist. See on kiire ja vähevalulik protseduur.
  • Spetsiifilist ettevalmistust enamasti ei vaja, kuid on oluline teatada arstile kõigist hetkel kasutatavatest ravimitest, sest need võivad mõnel juhul tulemusi mõjutada.
Mida positiivne tulemus tähendab?
  • Positiivne tulemus näitab, et organismis leidub antikehi, mis suunatakse türeoglobiini vastu. See on tugev viide autoimmuunsele kilpnäärmehaigusele, kuigi positiivseid antikehasid võib leida ka mõnel ilma haigussümptomiteta inimesel.
Võimalikud põhjused ja seotud seisundid
  • Hashimoto türeoidiit (krooniline lümfotsütaarne türeoidiit – levinuim põhjus)
  • Gravesi tõbi (autoimmuunne hüpertüreoos)
  • Muu autoimmuunne türeoidiit (nt postpartumi türeoidiit)
  • Mõned muud autoimmuunhaigused (nt diabeet tüüp 1, süsteemne erütematoosne luupus, rheumatoidartriit)
  • Kilpnäärme vähk (mõnel juhul)
Peamised indikatsioonid
  • Kilpnäärme talitlushäire kahtlus (hüpotüreoos või hüpertüreoos sümptomitega)
  • Kilpnäärme suurenemine (struma) või sõlmete olemasolu
  • Autoimmuunsete kilpnäärmehaiguste perekonnaloo hindamine
  • Teiste kilpnäärme antikehade (nt TPO) leidmise järel täpsema diagnoosi kinnitamiseks
  • Raseduse ajal, kui emal on autoimmuunne kilpnäärmehaigus või selle kahtlus
  • Uurimisel mõne muu autoimmuunhaiguse korral
Millised arstid seda tavaliselt tellivad?
  • Endokrinoloog (siseseeretehaiguste eriarst)
  • Perearst
  • Immunoloog
  • Günekoloog (raseduse ajal)