Gonioskoopia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Gonioskoopia on silma eesmise nurga spetsiaalne uuring, mida tehakse silmaarstide poolt. See võimaldab hinnata silma dreenimissüsteemi ehk trabekulaarvõrgu ning värvi- ja sarvkesta seisundit. Uuring on oluline glaukoomi (silmapõletiku) diagnostikas ja ravikava koostamisel.

Mis on gonioskoopia?

Funktsioon

Visualiseerib silma eesmist nurka (kameranurka), kus asub vedeliku äravoolutee.
Võimaldab hinnata trabekulaarvõrgu, värvi- ja sarvkesta anatoomiat.
Aitab määrata glaukoomi tüüpi (avatud või suletud nurga glaukoom) ja riskitaset.

Kuidas seda tehakse?

Kasutatakse spetsiaalset läätse (gonioskoop), mis asetatakse otse silma pinnale.
Gonioskoop sisaldab peegleid või prisme, mis suunab valguse ja annab arstile vaate kameranurka.
Enne protseduuri tilgutakse silma tuimesti, et vältida ebamugavust.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Ettevalmistus

Silma tilgutatakse tuimestava tilguga, et vähendada tundlikkust ja vältida silmaliigutusi.
Patsient istub silmaarsti juuresolekul mikrolambi ees.
Patsienti palutakse vaadata otse ette.

Protseduur

Arst asetab gonioskoobi (spetsiaalse kontaktiäädika) silma pinnale, kasutades siduvat geeli.
Valgust ja suurendust kasutades uuritakse hoolikalt eesmist kameranurka ümber kogu silma.
Uuring kestab tavaliselt 5-10 minutit ühe silma kohta.
Pärast protseduuri võib nägemine olla määrdunud või udune mõneks tunniks geeli tõttu.

Mida näitab gonioskoopia muutused?

Eesmise nurga ahenemine või sulgumine

Suletud nurga glaukoom: nurk on kitsas või täielikult suletud, mis takistab vedeliku äravoolu ja põhjustab rõhu tõusu.
Kitsas nurk: suurendatud risk arendada äkilist glaukoomihoodet.

Eesmise nurga anomaaliad ja kahjustused

Pigmentatsioon: pigmenti sadenemine trabekulaarvõrku (pigmentglaukoom).
Perifeersed eesliistu adhesioonid (PAS): sidekestast pärinevad kinnitumised, mis võivad sulgeda nurga.
Traumajäljed: rebendid, tsüklodialüs (värvi- ja sarvkesta lahknevus).
Kasvajad või tsüstid eesmises kameranurgas.

Sünnist pärinevad ebanormaalsused

Arenguanomaaliad, näiteks Aksenfeld-Riegeri sündroom või Petersi anomaalia.

Indikatsioonid: millal tehakse gonioskoopiat?

Glaukoomi hindamine ja diagnostika

Silmarõhu tõusu tuvastamisel.
Glaukoomi tüübi määramiseks (avatud või suletud nurk).
Glaukoomi riski hindamiseks (näiteks kitsa nurga korral).
Glaukoomi ravi efektiivsuse jälgimiseks.

Muud silma seisundid ja trauma

Silmatrauma järgne hindamine (värvi- ja sarvkesta rebendid, verevalumid).
Kaasasündinud silma anomaaliate hindamine.
Silma põletiku (uveiidi) või kasvajate kahtlus.

Spetsialistid, kes seda uuringut teevad

Silmaarst (oftalmoloog) on peamine spetsialist, kes teostab ja tõlgendab gonioskoopiat.
Glaukoomi spetsialist (glaukomatoog) teeb seda uuringut regulaarselt patsientide jälgimiseks.