Silmiste välgatused (fotopsia)
Kirjeldus
Silmiste välgatused on lühiajalised valguskogemused, mis võivad ilmneda punktidena, sädemetena, triipudena või vilkuratena silmade ees ilma tegeliku valgusallikata.
Fotopsia ehk silmiste välgatused on nägemishäire, mille korral inimene näeb valgusfänomeene (nt sädemisi, välgatusi) ilma välise valgusallikata. Need valgusaisted tekivad tavaliselt siis, kui võrkkest (retina) või klaaskeha silmas ärritatakse või mehaaniliselt stimuleeritakse, näiteks hõõrumisel. Mõnikord võivad välgatused olla ka seotud ajus asuva nägemiskeskuse ärritumisega, nagu juhtub migreeni puhul. Tegemist on signaaliga, et nägemissüsteemi mingi osa saadab aju valeväliseid impulsse, mida aju tõlgendab valgusena.
- Silmade intensiivne hõõrumine või survetegur.
- Äkiline pimedusesse või eriti eredasse valgusesse minek.
- Väsimus, stress või füüsiline kurnatus.
- Klaaskeha eraldumine (posterior vitreous detachment) – sageli vanemas eas, võib kaasneda lendkärbestega.
- Migreeni aura (silma ees vilkumine, sageli ilma peavaluta).
- Mõned ravimid või ainete tarvitamine.
- Võrkkesta rebend või auk (retina dehisents).
- Võrkkesta eraldumine (retina detachments) – ERITI HÄDAKORRALDUS!
- Silmataha veresoonte probleemid (näiteks uveiit).
- Mõned aju- või nägemisteedega seotud haigused.
- Diabeetiline retinopaatia või muud silma veresoonkonna häired.
- Glaukoom (silma rõhu tõus), eriti äge rünnak.
Kui välgatused on harvad ja ilmnesid pärast silmade hõõrumist või suurt väsimust:
1. Puhka silmi: Võta paus ekraanide eest, heida pikali silmad kinni.
2. Välti äkilisi liigutusi ja rasket füüsilist koormust.
3. Joo piisavalt vedelikku.
4. Kui välgatused on seotud teadaoleva migreeniga, võta oma tavatud migreeniravi (kui arst on soovitanud).
5. Ära ignoreeri uusi või sagedanevaid välgatusi – need võivad olla oluline hoiatussignaal. Koduhooldus ei asenda arsti konsultatsiooni, kui sümptomid püsivad või halvenevad.
- Äkiline, väga eredate välgatuste või sädemetevihma ilmumine, eriti kui see sarnaneb "langenud looriga" või varjuga.
- Ühe silma nägemise äkiline, oluline halvenemine või kaotamine.
- Välgatustega kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine või vähetundlikkus kehaosades (võib viidata ajuvérejooksu või muule neuroloogilisele probleemile).
- Pärast silma saadud lööki ilmuvad eredad välgatused või lendkärbsed.
- Uute välgatuste või lendkärbeste ilmumine, mis ei kao mõne päeva jooksul.
- Välgatuste sageduse või intensiivsuse suurenemine.
- Välgatuste ilmumine koos uduse nägemise või nägemisvälja mustriga (nt külgvaate kaotus).
- Kui teil on riskitegureid silmaprobleemideks (diabeet, suur lühinägevus, eelnev silmaoperatsioon).