Aplanaatsioon-tonomeetria

Kvantitatiivne · mmHg

Normaalsed väärtused

Aplanaatsioon-tonomeetria normaalväärtused
Üldine
Normaalseks silmaringe surveks loetakse vahemikku 10–21 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast).
Mehed
10-21 mmHg
Naised
10-21 mmHg

Näitaja kohta

Aplanaatsioon-tonomeetria on kuldstandard silmaringe surve täpseks mõõtmiseks. Seda kontaktmeetodit kasutavad oftalmoloogid glaukoomi kahtluse korral ning see võimaldab kiirelt ja usaldusväärselt hinnata silmaringe survet.

Funktsioon
  • Mõõdab silma siserõhku (intraokulaarrõhku) kõige täpsema kontaktmeetodina.
  • Kasutatakse glaukoomi (silmamere) varajaseks avastamiseks ja jälgimiseks.
Meetodi olemus
  • Põhineb Goldmanni väljatöötatud printsiibil, kus väike plaadike (aplanatsiooniprisma) surutakse korneale.
  • Mõõtmiseks on vajalik kornea pinnale teatud pindala tasandamine (aplanatsioon).
Protseduur
  • Patsient istub siltlambi ees, pea toetatud mikrokskoobi vastu.
  • Silma tilgutatakse kohalikku tuimestit ja värvainet (fluorestseini).
  • Oftalmoloog suunab valgusriba silma ja liigutab tonomeetri prisma, kuni see puudutab kornea peent.
  • Vaadeldakse mikrokskoobi all fluoresetsiini värvunud pisarate ringe. Surve reguleeritakse, kuni ringid moodustavad täpse suuruse, mis vastab standardsele mõõtmispindalale.
  • Mõõtmine võtab mõne sekundi ja tehakse tavaliselt mitu korda, et saada keskmine väärtus.
Ettevalmistus
  • Kontaktläätsede kandjatel tuleb need eelnevalt eemaldada.
  • Pärast mõõtmist võib nägemine olla mõneks tunniks veidi hägune värvainest.
  • Protseduur on kiire ja valu vähene tänu tuimestavatele tilkadele.
Primaarsed silmahaigused
  • Avatud-nurgeline glaukoom – kõige tavalisem põhjus, vedeliku väljavool takistunud.
  • Sulg-nurgeline glaukoom – äge seisund, kus võrk- ja sarvkesta vaheline nurk on suletud.
Sekundaarsed faktorid
  • Silma trauma või operatsioon (nt katarakti eemaldamine).
  • Silmakahjustused (näiteks pseudoeksfoliatiivne või pigmentglaukoom).
  • Silmapõletikud (uveiit).
  • Silmakasvajad.
Süsteemsed haigused ja ravimid
  • Kortikosteroidide (nt steroidtilkade) pikaajaline kasutamine.
  • Mõned süsteemsed haigused (nt diabeet).
Silma struktuursed probleemid
  • Silmaoperaatsioonide (nt glaukoomi või katarakti) järel esineda võiv lekked.
  • Silmatrauma, mis on kahjustanud silma kesta.
Muud põhjused
  • Silmapõletik (nt krooniline uveiit).
  • Süva dehidratatsioon (vedelikupuudus).
  • Mõned haruldased silma degeneratiivsed haigused.
Rütmiline jälgimine ja riskirühmad
  • Üle 40-aastastel soovitatakse regulaarset silmaringe survet kontrollida.
  • Perekondlik glaukoomi anamnees (ligemased sugulased glaukoomiga).
  • Kõrge muutlikkus mõõtmistulemustes varasematel kontrollidel.
Sümptomid ja kahtlus
  • Nägemise äkiline või progresseeruv halvenemine, väljavälgede nägemine.
  • Silmavalud, peavalud, iiveldus või oksendamine (võivad viidata ägele glaukoomile).
  • Silmade sagedane punetus või udusus.
Spetsialistid, kes määravad uuringu
  • Oftalmoloog (silmahaiguste arst) – peamine spetsialist, kes teeb ja tõlgendab mõõtmisi.
  • Perearst või neuroloog, kes kahtlustab glaukoomi põhjustatud sümptomeid.