Aplanaatsioon-tonomeetria

Kvantitatiivne · mmHg

Normaalsed väärtused

Aplanaatsioon-tonomeetria normaalväärtused

Üldine

Normaalseks silmaringe surveks loetakse vahemikku 10–21 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast).

Mehed

10-21 mmHg

Naised

10-21 mmHg

Näitaja kohta

Aplanaatsioon-tonomeetria on kuldstandard silmaringe surve täpseks mõõtmiseks. Seda kontaktmeetodit kasutavad oftalmoloogid glaukoomi kahtluse korral ning see võimaldab kiirelt ja usaldusväärselt hinnata silmaringe survet.

Mis on Aplanaatsioon-tonomeetria?

Funktsioon

Mõõdab silma siserõhku (intraokulaarrõhku) kõige täpsema kontaktmeetodina.
Kasutatakse glaukoomi (silmamere) varajaseks avastamiseks ja jälgimiseks.

Meetodi olemus

Põhineb Goldmanni väljatöötatud printsiibil, kus väike plaadike (aplanatsiooniprisma) surutakse korneale.
Mõõtmiseks on vajalik kornea pinnale teatud pindala tasandamine (aplanatsioon).

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient istub siltlambi ees, pea toetatud mikrokskoobi vastu.
Silma tilgutatakse kohalikku tuimestit ja värvainet (fluorestseini).
Oftalmoloog suunab valgusriba silma ja liigutab tonomeetri prisma, kuni see puudutab kornea peent.
Vaadeldakse mikrokskoobi all fluoresetsiini värvunud pisarate ringe. Surve reguleeritakse, kuni ringid moodustavad täpse suuruse, mis vastab standardsele mõõtmispindalale.
Mõõtmine võtab mõne sekundi ja tehakse tavaliselt mitu korda, et saada keskmine väärtus.

Ettevalmistus

Kontaktläätsede kandjatel tuleb need eelnevalt eemaldada.
Pärast mõõtmist võib nägemine olla mõneks tunniks veidi hägune värvainest.
Protseduur on kiire ja valu vähene tänu tuimestavatele tilkadele.

Kõrge silmaringe surve (okulaarne hüpertensioon) põhjused

Primaarsed silmahaigused

Avatud-nurgeline glaukoom – kõige tavalisem põhjus, vedeliku väljavool takistunud.
Sulg-nurgeline glaukoom – äge seisund, kus võrk- ja sarvkesta vaheline nurk on suletud.

Sekundaarsed faktorid

Silma trauma või operatsioon (nt katarakti eemaldamine).
Silmakahjustused (näiteks pseudoeksfoliatiivne või pigmentglaukoom).
Silmapõletikud (uveiit).
Silmakasvajad.

Süsteemsed haigused ja ravimid

Kortikosteroidide (nt steroidtilkade) pikaajaline kasutamine.
Mõned süsteemsed haigused (nt diabeet).

Madal silmaringe surve (okulaarne hüpotoonia) põhjused

Silma struktuursed probleemid

Silmaoperaatsioonide (nt glaukoomi või katarakti) järel esineda võiv lekked.
Silmatrauma, mis on kahjustanud silma kesta.

Muud põhjused

Silmapõletik (nt krooniline uveiit).
Süva dehidratatsioon (vedelikupuudus).
Mõned haruldased silma degeneratiivsed haigused.

Indikatsioonid: millal tehakse aplanaatsioon-tonomeetriat?

Rütmiline jälgimine ja riskirühmad

Üle 40-aastastel soovitatakse regulaarset silmaringe survet kontrollida.
Perekondlik glaukoomi anamnees (ligemased sugulased glaukoomiga).
Kõrge muutlikkus mõõtmistulemustes varasematel kontrollidel.

Sümptomid ja kahtlus

Nägemise äkiline või progresseeruv halvenemine, väljavälgede nägemine.
Silmavalud, peavalud, iiveldus või oksendamine (võivad viidata ägele glaukoomile).
Silmade sagedane punetus või udusus.

Spetsialistid, kes määravad uuringu

Oftalmoloog (silmahaiguste arst) – peamine spetsialist, kes teeb ja tõlgendab mõõtmisi.
Perearst või neuroloog, kes kahtlustab glaukoomi põhjustatud sümptomeid.