Aplanaatsioon-tonomeetria

Aplanaatsioon-tonomeetria on kuldstandard silmaringe surve täpseks mõõtmiseks. Seda kontaktmeetodit kasutavad oftalmoloogid glaukoomi kahtluse korral ning see võimaldab kiirelt ja usaldusväärselt hinnata silmaringe survet.

Funktsioon
  • Mõõdab silma siserõhku (intraokulaarrõhku) kõige täpsema kontaktmeetodina.
  • Kasutatakse glaukoomi (silmamere) varajaseks avastamiseks ja jälgimiseks.
Meetodi olemus
  • Põhineb Goldmanni väljatöötatud printsiibil, kus väike plaadike (aplanatsiooniprisma) surutakse korneale.
  • Mõõtmiseks on vajalik kornea pinnale teatud pindala tasandamine (aplanatsioon).
Protseduur
  • Patsient istub siltlambi ees, pea toetatud mikrokskoobi vastu.
  • Silma tilgutatakse kohalikku tuimestit ja värvainet (fluorestseini).
  • Oftalmoloog suunab valgusriba silma ja liigutab tonomeetri prisma, kuni see puudutab kornea peent.
  • Vaadeldakse mikrokskoobi all fluoresetsiini värvunud pisarate ringe. Surve reguleeritakse, kuni ringid moodustavad täpse suuruse, mis vastab standardsele mõõtmispindalale.
  • Mõõtmine võtab mõne sekundi ja tehakse tavaliselt mitu korda, et saada keskmine väärtus.
Ettevalmistus
  • Kontaktläätsede kandjatel tuleb need eelnevalt eemaldada.
  • Pärast mõõtmist võib nägemine olla mõneks tunniks veidi hägune värvainest.
  • Protseduur on kiire ja valu vähene tänu tuimestavatele tilkadele.
Primaarsed silmahaigused
  • Avatud-nurgeline glaukoom – kõige tavalisem põhjus, vedeliku väljavool takistunud.
  • Sulg-nurgeline glaukoom – äge seisund, kus võrk- ja sarvkesta vaheline nurk on suletud.
Sekundaarsed faktorid
  • Silma trauma või operatsioon (nt katarakti eemaldamine).
  • Silmakahjustused (näiteks pseudoeksfoliatiivne või pigmentglaukoom).
  • Silmapõletikud (uveiit).
  • Silmakasvajad.
Süsteemsed haigused ja ravimid
  • Kortikosteroidide (nt steroidtilkade) pikaajaline kasutamine.
  • Mõned süsteemsed haigused (nt diabeet).
Silma struktuursed probleemid
  • Silmaoperaatsioonide (nt glaukoomi või katarakti) järel esineda võiv lekked.
  • Silmatrauma, mis on kahjustanud silma kesta.
Muud põhjused
  • Silmapõletik (nt krooniline uveiit).
  • Süva dehidratatsioon (vedelikupuudus).
  • Mõned haruldased silma degeneratiivsed haigused.
Rütmiline jälgimine ja riskirühmad
  • Üle 40-aastastel soovitatakse regulaarset silmaringe survet kontrollida.
  • Perekondlik glaukoomi anamnees (ligemased sugulased glaukoomiga).
  • Kõrge muutlikkus mõõtmistulemustes varasematel kontrollidel.
Sümptomid ja kahtlus
  • Nägemise äkiline või progresseeruv halvenemine, väljavälgede nägemine.
  • Silmavalud, peavalud, iiveldus või oksendamine (võivad viidata ägele glaukoomile).
  • Silmade sagedane punetus või udusus.
Spetsialistid, kes määravad uuringu
  • Oftalmoloog (silmahaiguste arst) – peamine spetsialist, kes teeb ja tõlgendab mõõtmisi.
  • Perearst või neuroloog, kes kahtlustab glaukoomi põhjustatud sümptomeid.
Üldine Normaalseks silmaringe surveks loetakse vahemikku 10–21 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast).
Meestele 10-21 mmHg
Naistele 10-21 mmHg

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!