Guillain-Barré sündroom
Kirjeldus
Guillain-Barré sündroom on haruldane, kuid tõsine neuroloogiline häire, mille puhul keha immuunsüsteem ründab vabatahtlikku närvisüsteemi. See toob kaasa kiiresti areneva lihasejõuetuse, mis algab tavaliselt jalgadest ja levib ülespoole. Oluline on mõista, et see on meditsiiniline erakorraline olukord, mis nõuab kiiret diagnostikat ja ravi haiglas, kuid paljudel patsientidel on võimalik täielik taastumine.
Guillain-Barré sündroom (GBS) on autoimmuunhaigus, mis kahjustab perifeerseid närvi – need on närvid väljaspool aju ja seljaaju. Tavaliselt kaitseb immuunsüsteem organismi infektsioonide eest, kuid GBS korral eksib see ja hakkab tootma antikehasid, mis ründavad närviümbrist (müeliini) või isegi närvikiude endid. See põhjustab närviimpulsside edastamise aeglustumist või blokeerimist, mis avaldub lihasejõuetusena, tuimuse ja valuena. Haigus võib progresseeruda mõne päevaga või nädalaga, mõjutades lõpuks kõiki lihaseid, sealhulgas hingamise ja neelamisega seotuid lihaseid.
- Kõhetunud ja jalgu tabav nõrkus, mis levib keha ülaosale.
- Karastunud või "vadin" tunne sõrmeotstes ja varbaotstes.
- Võimetus kõndida või ronida trepist üles.
- Tugevad selja- või jäsemepiinas, mis võib olla öine.
- Koordinatsioonihäired ja ebapüsivus (ataksia).
- Näo, neelamise- või rääkimislihaste nõrkus (düsfaagia, düsartria).
- Lämbumistunne ja hingamisraskused (vajadus hingamisaparaadi järele).
- Kiire südame löögisagedus või vererõhu kõikumised (autonoomne düsfunktsioon).
- Uriinipeetuse või sooldamise häired.
- Ülimalt tundlik nahk, isegi kerge puudutus võib valus olla.
Guillain-Barré sündroomi täpset põhjust ei tea, kuid peaaegu kahel kolmandikul juhtudest käivitatakse see viiruse- või bakteriaalinfektsiooniga mõni nädal enne sümptomite teket. Levinumad käivitajad hõlmavad:
- Seedetrakti infektsioone (nt Campylobacter jejuni bakter).
- Hingamisteede infektsioone (nt Eppsteini-Barri viirus, tsütomegaloviirus, gripiviirus või viimastel aastatel SARS-CoV-2).
- Harvem võib mõni vaktsiin või operatsioon olla käivitavaks sündmuseks.
Haigus ei ole nakkav ega pärilik. See võib tabada igas vanuses inimesi, kuid risk suureneb meestel ja vanemaealistel. Suurim risk on esimesed paar nädalat peale infektsiooni.
Guillain-Barré sündroomi diagnostika põhineb põhiliselt kliinilisel uuringul, kuid kinnitamiseks on vaja spetsiaalseid teste. Neurolog kontrollib refleksse, lihasetoonust ja tunnetust. Peamised kinnitavad uuringud on:
- Lumbaalpunktsioon (seljaõõne vedeliku analüüs): GBS korral on valkude tase kõrgenenud, aga valgete vereliblede arv normaalses piirkonnas (tsütosiseta albumin dissotsiatsioon).
- Elektromüograafia (EMG) ja närvijuhtivusuuring: Need testid hindavad närvi funktsiooni ja näitavad impulsside edastamise aeglustumist, mis on GBS jaoks iseloomulik.
- Verianalüüs: Vajalik teiste põhjuste, näiteks metallimürgistuse või muu autoimmuunhaiguse välistamiseks.
Kiire ja täpne diagnostika on elutähtis, et alustada õiget ravi võimalikult vara.
GBS ravi on suunatud haiguse kulu peatumisele, sümptomite leevendamisele ja tüsistuste ennetamisele. Patsiendid vajavad peaaegu alati haiglaravi, sageli intensiivravi osakonnas. Kaks peamist immunomodulatoorset ravi on:
1. Immuunglobuliinide (IVIG) manustamine veresoone kaudu: Kõrge annus antikehi, mis blokeerivad kahjulikke autoantikehi.
2. Plasmafaares (plasma vahetamine): Patsiendi verest eemaldatakse autoantikehad sisaldav plasma ja asendatakse see uue või asendusvedelikuga.
Põhiraviga paralleelselt on elutähtis toetav ravi: hingamisaparaadi kasutamine vajadusel, piisav vedelikubilanss ja toitmine (sonditoit), valuvaigistid ning intensiivne taastusravi. Taastusravi hõlmab füüsikalist ja okupatsioonilist terapiat, et aidata lihasejõu, tasakaalu ja igapäevaste tegevuste sooritamise taastumisel. Taastumine võib võtta kuud kuni aastaid.
Guillain-Barré sündroomi peetakse meditsiiniliseks erakorraliseks olukorraks. Konsulteerige ARSTIGA KOHE (minege kiirabiosakonda), kui teil tekib mõni järgmistest märkidest:
- Kiirelt halvenev nõrkus jalgades või kätes.
- Raskused kõndimisel või püsti tõusmisel.
- Lämbumistunne või raskused sügava sissehingamisega.
- Rasked neelamis- või rääkimisraskused.
- Kaksteistkümnendast paarismärvi halvenemine (näonärvi nõrkus).
- Keerulised nägemishäired või silmade liigutamise raskused.
Ärge oodake, lootes, et sümptomid ise mööduvad. Varane sekkumine võib oluliselt parandada prognoosi ja vältida eluohtlikke hingamisteede paralüüsi või südameprobleeme.