Tundumine jalgades
Kirjeldus
Tundumine jalgades on ebatavaline, tihti kirjeldatav kui torkivate, puukivate, põletavate või nummivate tunnetena või nagu "tillukesed nõelad" ihupinnal. See on närvihäire, mitte valu.
Tundumine on närvisüsteemi reaktsioon, kus kahjustunud või ärritunud närvid saadavad ebatavalisi signaale nahale ja lihastele. Tavaliselt tunnetame pinnaelundid, kuid tundumise korral saabub aju segadusse viidatud signaal, mis väljendub kui kuum, külm, torkiv või nüri tunne ilma välise põhjuse. Sagedamini esineb see puhkeseisundis või öösel.
- Pikaajaline istumine või lamamine ebamugaval asendil (närvide kokkusurumine)
- Ajutine vereringe häire jala väikeste närvide juures (näiteks jala "magamine")
- Külm
- Stress ja ärevus (põhjustab närvisüsteemi ülekoormust)
- Kerge B-vitamiinide, eriti B12, puudus
- Perifeerne neuropaatia (närvikahjustus), mida põhjustab sageli diabeet (diabeetiline neuropaatia)
- Selgroo kanali ahenemine või herniitud ketas (surub närvijuuri)
- Multiple skleroos või muu demüeliniseeriv haigus
- Külmavõetud närv (näiteks istmikanärvi närvipõletik)
- Alajäsemete arteriaalse vereringe häired (perifeerne arteriaalne haigus)
- Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus)
- Mõned autoimmuunhaigused (näiteks reumatoidartriit)
- Rasked alkoholismist tingitud kahjustused
- Mõned nakkushaigused (näiteks süüfilis, Lymei tõbi)
Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmist:
1. Muuda asendit ja liiguta: Tõuse üles, kõnni, venita jalgu. See parandab vereringet ja leevendab närvide survet.
2. Kerge massaaž: Massaaž tunduvaid piirkondi, et stimuleerida vere- ja närvijuhtivust.
3. Soolavannid või soojad/külmad kompressid: Soojus lõdvendab lihaseid, külm vähendab põletikku ja torkivaid tundeid.
4. Korralik jalanõud ja asendikorrektsioon: Välti kitsaid kingi. Istumisel hoida jalad risti panemata.
5. Tasakaalustatud toitumine: Toiduga piisav B-vitamiinide, eriti B12, ja magneesiumi tarbimine. Kaalu toidulisandeid, kuid konsulteeri enne arstiga.
6. Stressi vähendamine: Lõõgastusharjutused, hingamine, jooga.
Kui sümptomid on üksikud ja kaovad liigutamisega, pole põhjust muretsemiseks. Kui need korduvad, pöördu arsti poole.
- Tundumine või nõrkus, mis ilmneb äkiliselt (mõne sekundi või minuti jooksul), eriti kui see on seotud peavalu, nägemishäirete, kõne raskuste või tasakaalukadu.
- Nõrkus või halvatus jalas (ei suuda jalga tõsta või seista).
- Seedimis- või kusepidamatus koos tundumisega (ei tunne urineerimis- või defekatsioonivajadust).
- Tundumine, mis levib ülespoole keha (näiteks puusadest reitele ja kõhule).
- Trauma (nt seljavigastuse) järel tekkiv tundumine.
- Tundumine, mis hõlmab mõlemat jalga piki selja tagumist osa (võib viidata "hobusesaba sündroomile").
- Püsiv ja tugevnev tundumine ilma ilmse põhjuseta.
- Tundumisega kaasneb kehaline deformatsioon, tursed või nahavärvuse muutus (sinakas, kahvatu).