H-refleksi uuring

Kvantitatiivne · ms

Näitaja kohta

H-refleksi uuring on neurofüsioloogiline test, millega hinnatud seljaaju motoneuronite ja närvivalgu refleksset reaktsiooni. Seda kasutatakse perifeersete närvide, eriti siatikanärvi, funktsiooni hindamiseks ning diagnostikas närvi- ja lihaskahjustuste puhul.

Mis on H-refleksi uuring?

Funktsioon

Hindab närvivalgu elektrilist erutatavust ja reflekskaare terviklikkust.
Mõõdab refleksreaktsiooni latentsusaega (aega ärrituse ja vastuseni).
Kasutatakse peamiselt siatikanärvi ja seljaaju motoneuronite funktsioonide uuringuks.
Erineb tavalisest osteotendiini refleksist (nt põlvekõõluse refleks), kuna see hõlmab sensoorset ja motoorset teed.

Meetodi iseärasused

Uuringut teostatakse elektromüograafia (EMG) seadmetega.
H-refleks on monotonaalne potentsiaal, mis tekib närvivärina tagajärjel.
Võrreldes M-laine (otsereaktsioon) ja H-refleksi suhet saab hinnata motoneuronite erutatavust.
H-refleksi amplituud ja latentsus on diagnostiliselt olulised parameetrid.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Patsient asetatakse mugavalt lamavas või istuvas asendis.
Nahk puhastatakse ja elektroodid paigaldatakse: ärrituselektrood paigaldatakse närvivärina tekitamiseks (tavaliselt pahkluule piirkonda), salvestuselektroodid aga vastavasse lihasesse (nt tallalihasesse).
Lühikesed elektrilised impulssid saadetakse närvile ning registreeritakse lihase refleksvastust.
Protseduuri kestus on tavaliselt 30–45 minutit.

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleks vältida kreemide ja lotionide kasutamist uuritaval alal.
Soovitatav on kanda mugavaid riideid, mis võimaldavad juurdepääsu pahkluule ja jalale.
Raske füüsilise koormuse vältimine vahetult enne uuringut.
Arstile tuleb teatada kõikidest võetavatest ravimitest, eriti lihaslõdvestavatest või antikoagulantidest.

Mida näitavad H-refleksi muutused?

Pikenenud latentsusaeg või refleksi puudumine

Perifeerne neuropaatia (närvi kahjustus).
Radikulopaatia (närvi juure kahjustus, nt seljaaju piritala).
Siatikanärvi kahjustus.
Polüneuropaatia (nt diabeetiline neuropaatia).

Muutused H/M suhtes või amplituudis

Spastilisus või ülitugevate motoneuronite aktiivsus (nt pärast seljaajuvigastust).
Müelopaatia (seljaaju kahjustus).
Müastenia gravis või muud neuromuskulaarsed häired.
Hüperrefleksia (liigne refleksreaktsioon) kesknärvisüsteemi kahjustuste korral.

Indikatsioonid: millal tehakse H-refleksi uuring?

Peamised indikatsioonid

Kahtlus siatikanärvi kahjustuse (nt piriformis sündroom, radikulopaatia) suhtes.
Pereifeerse neuropaatia diagnostika ja jälgimine.
Seljaaju motoneuronite funktsiooni hindamine (nt spastilisuse hindamine).
Kesknärvisüsteemi kahjustuste (nt insult, seljaajutrauma) neurofüsioloogiline hindamine.
Põletikuliste või autoimmuunsete neuropaatiate (nt Guillain-Barré sündroom) hindamine.

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida