Algomeetria

Kirjeldav

Näitaja kohta

Algomeetria on meetod inimese valu künnise kvantitatiivseks mõõtmiseks. Seda kasutatakse valu tundlikkuse hindamiseks erinevates kliinilistes olukordades, näiteks kroonilise valu või neuroloogiliste häirete diagnoosimisel. Uuring aitab objektiivselt hinnata valu tajumist ja jälgida ravi efektiivsust.

Mis on algomeetria?

Funktsioon

Mõõdab valu künnist ehk minimaalset stimuluse intensiivsust, mis põhjustab valu tunnetuse.
Võimaldab hinnata kesknärvisüsteemi valu töötlemist ja avastada valu tundlikkuse häireid.
Kasutatakse erinevate valu sündroomide, nagu fibromüalgea või neuropaatiline valu, objektiivseks hindamiseks.

Päritolu ja meetodid

Algomeetria pärineb psühhofüüsika valdkonnast, kus uuritakse füüsikaliste stiimulite ja nende tajumise suhet.
Levinumad meetodid hõlmavad mehaanilist survet (pressure algomeetria), termilist (külma või soojust) või elektrihist stimulatsiooni.
Tänapäevased digitaalsed algomeetrid võimaldavad täpset ja reprodutseeritavat mõõtmist.

Algomeetria uuringu käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsient asub mugavasse istuvasse või lamavasse asendisse; oluline on lihaste lõdvestus.
Uurija paigutab algomeetri sondi või plaadi etteantud kehapiirkonnale (nt selga, kätele).
Stimuluse intensiivsust (nt survet, temperatuuri) suurendatakse järk-järgult ja pidevalt.
Patsient peab andma märku (nt nupuvajutusega või verbaalselt), kui tunneb esimest korda valu. See moment fikseeritakse kui valu künnis.
Protseduuri korratakse mitu korda erinevates kehapiirkondades võrdluseks.

Ettevalmistus

Enne uuringut tuleks vältida valuvaigiste võtmist, sest need võivad moonutada tulemusi.
Soovitatav on kanda mugavaid riideid, mis võimaldavad lihtsat juurdepääsu mõõdetavatele kehaosadele.
Patsient peab olema teadlik ja nõus protseduuri olemusega, et tulemused oleksid usaldusväärsed.

Mida näitab algomeetria muutused?

Vähenenud valu künnis (suurenenud valutundlikkus)

Kesksensibilisatsiooniga seotud haigused, näiteks fibromüalgea, ärritatud soole sündroom.
Põletikulised reumahaigused, nagu reumatoidartriit või ankilüoseeriv spondüliit.
Neuropaatiline valu tingimused, sealhulgas diabeetiline neuropaatia või segase neuralgia.
Krooniline peavalu, nagu migreen võu tensioonpeavalu.
Mõned psühhiaatrilised häired, näiteks depressioon või ärevus, mis võivad valu tajumist muuta.

Suurenenud valu künnis (vähenenud valutundlikkus)

Mõned neuroloogilised kahjustused, mis kahjustavad valu teed, näiteks seljaaju kahjustused või leepra.
Pikaajaline opioidide või teiste valuvaigistite kasutamine.
Kohalikud või üldised tuimestusained.
Kaasasündinud või omandatud sensoorsed neuropaatiad, kus valu tunnetus on häiritud.

Indikatsioonid: millal tehakse algomeetria?

Kliinilised olukorrad

Kroonilise valu sündroomi (sh selja-, liigesevalu) põhjuse ja iseloomu selgitamisel.
Reumahaiguste, nagu artriit või süsteemne erütematoosne lupus, aktiivsuse ja progressi hindamisel.
Neuroloogiliste seisundite, nagu polüneuropaatia või radikulopaatia, diagnoosimisel ja diferentsiaaldiagnoosil.
Uute valu ravimeetodite või ravimite efektiivsuse jälgimisel kliinilistes uuringutes.
Patsientide valutundlikkuse kaardistamisel enne ja pärast operatsiooni.

Soovitavad spetsialistid