Lisa kliinik

Diafragma elektromüograafia (EMG)

Kirjeldav

Näitaja kohta

Diafragma elektromüograafia (EMG) on spetsiaalne diagnostiline protseduur, mis hindab diafragma (võrendi) lihaskoe elektrilist aktiivsust ja sellega seotud närvikanali funktsiooni. Seda kasutatakse hingamisfunktsiooni häirete põhjaliku analüüsimiseks, mis võivad olla tingitud neuromuskulaarsetest haigustest, traumatilistest kahjustustest või mõne muu patoloogia tõttu. Meetod võimaldab hinnata nii närvijuhtivuse eripära kui ka lihaskontraktsioonide kvaliteeti.

Funktsioon ja eesmärk
  • Funktsionaalne elektrofüsioloogiline uuring, mis mõõdab diafragma lihaskiudude elektrilist aktiivsust nii puhke- kui ka tegevuse ajal.
  • Eesmärgiks on hinnata freniikuse närvi ja diafragma lihase funktsionaalset seisundit ning tuvastada võimalikke neuromuskulaarseid kahjustusi.
  • Andmed kogutakse kasutades nii iheneid elektroode (sissetikkimiselektromüograafia) või pinnaselektroode, olenevalt uuringu sügavusest ja eesmärgist.
Anatoomiline ja füsioloogiline taust
  • Diafragma on peamine hingamismuskel, mida inervatsioonib freniikuse närv (nervus phrenicus).
  • EMG abil saab jälgida lihaskontraktsiooni sünkroonsust, amplituudi ja kestust, mis on olulised hingamise efektiivsuse hindamiseks.
Ettevalmistus
  • Patsient peab uuringuks ilmuma näljas (tühi kõht) ning vältima nikotiini ja kofeiini tarbimist vähemalt 6 tundi enne protseduuri.
  • Enne uuringut tuleb teavitada arsti kõikidest tarvitatavatest ravimitest, eriti verihüübivust vähendavatest (antikoagulandid).
  • Protseduuri ajal on patsiendil soovitatav kanda mugav, lõdvestunud riietus.
Protseduur
  • Protseduuri viib läbi kogenud neuroloog või kliiniline neurofüsioloog.
  • Patsient asetatakse selili või poolistuvasse asendisse. Nahk diafragma projektsiooni kohal puhastatakse ja desinfitseeritakse.
  • Ihene elektromüograafia korral sisestatakse õhukesed ihene elektrood lihaskoe hoolikalt valitud punktidesse (tihti ultaraaju juhtimise abil).
  • Protseduuri ajal palutakse patsiendil teha sügavalt sissehingamisi või köha, et registreerida lihaste maksimaalset aktiivsust.
  • Uuringu kestus on umbes 30–60 minutit, olenevalt vajadusest teha täiendavaid funktsionaalseid teste.
Neuromuskulaarsed kahjustused ja haigused
  • Freniikuse närvi kahjustus (nt rindkere trauma, kirurgia järel, tumor).
  • Neuromuskulaarsed haigused: müastenia gravis, amüotroofne lateraalskleroos (ALS), polümüosiit.
  • Kaela- või rinnuselga seljaaju kahjustused, mis mõjutavad freniikuse närvijuhet.
Hingamisfunktsiooni häired
  • Diafragma paralüüs või paresis, mis võib põhjustada hingamispuudulikkust.
  • Kronilised obstruktiivsed kopsuhaigused (KOK), kus diafragma töökoormus on pidevalt suurenenud.
  • Uneapnoe sündroom, kus diafragma funktsioon on häiritud une ajal.
Muud patoloogilised seisundid
  • Diafragma hernia (vaheliugupind).
  • Metaboolsed või elektrolüüt tasakaaluhäired, mis mõjutavad neuromuskulaarset ülekannet.
Peamised sümptomid ja seisundid
  • Põhjusteta hingamispuudulikkus või hingeldus, eriti lamavas asendis (ortopnoe).
  • Arusaamatu köha, raskused sügavalt sisse hingata või pikaajaline kõhu- ja rinnalihaste kramplikkus.
  • Kahtlus freniikuse närvi kahjustuse või diafragma paralüüsi suhtes pärast rindkere trauma või kirurgiat.
  • Diagnoosi kinnitamine või eristamine neuromuskulaarsete haiguste puhul.
Spetsialistide konsultatsioon
  • Uuringut tellitakse ja tõlgendab neuroloog, kellel on erialane koolitus elektrofüsioloogias.
  • Sagedasti kaasatakse konsultatsioonile pulmonoloog (kopsuarst) ja rehabilitatsioonimeditsiini spetsialist, et koostada terviklik raviplaan.

Seotud uuringud

Diafragma funktsionaalne uuring
complementary
Transdiafragmaalne surve
complementary
Elektromüograafia (EMG)
complementary
Nõel-Elektromüograafia (Nõel-EMG)
complementary
Närvi juhtivuse uuring
complementary

Seotud haigused

Amüotroofne lateraalskleroos (ALS) 80% Guillain-Barré sündroom 75% Müasteenia gravis 70% Müüsilüstroofia 65% Duchenne lihasdüstroofia 60%

Otsi näitajat