Säärevarbud tuikenevad
Kirjeldus
Säärevarbude tuikenemine ehk kihelmine on tavaline sensoorne häire, mida kirjeldatakse kui tilkuvat, torkivat, põletavat või "tukkumist".
Säärevarbude tuikenemine on tunne, mille puhul varbad tunduvad "tukkuvat", nõeluvat, põletavat või muutuvat tundetuks ilma välise põhjuseta. See tekib siis, kui närvid, mis kannavad sensoorseid signaale säärevarbadelt ajju, on kahjustatud, kokkusurutud või ärritatud. See võib olla ajutine (näiteks vereringe taastumise tõttu pärast istumist kohas, mis surub jalga) või krooniline, mis viitab põhjalikule terviseprobleemile.
- Valeasendist tingitud närvide kokkusurumine (nt istumine "jalga jalale" või pikaajaline istumine)
- Külmumise tagajärjed (vere voolu taastumine soojenedes)
- Väsimus ja pinge
- Piiratud verevarustus (nt kitsad jalatsid)
- Rasedus (verevarustuse muutused või närvide kokkusurumine)
- Perifeerne neuropaatia (närvikahjustus), mis on sageli seotud diabeediga, alkoholimürgistuse või C-vitamiini puudusega
- Selgroo või seljaaju haigused (nt lülidevaheline vähk, spinal stenosis)
- Multiple skleroos (MS)
- Verevalkude haigused (nt Raynaudi sündroom)
- Ateroskleroos või teised veresoonte haigused, mis põhjustavad verevarustuse häireid jalgades
- Mõned infektsioonid (nt süüfilis, herpesvirus) või autoimmuunhaigused (nt lupus)
Kui tuikenemine on harvaesinev ja ilma teiste häireteta, võid proovida järgmist:
1. Muuda kehaasendit: Tõuse üles ja kõnni ringi, et taastada normaalne verevarustus jalgadesse.
2. Vabasta surve: Eemalda kitsad sokid või jalatsid.
3. Massaaž: Kerge sääre- ja varbade massaaž võib stimuleerida vereringet.
4. Jalaga trampimine: Proovi kerget trampimist, et "äratada" närve.
5. Välti pikemat aega istumist samas asendis: Regulaarselt siruta jalgu ja liiguta varbaid.
6. Pole põhjust rahuks: Ajutine tuikenemine pärast istumist on tavaline ja ei ole ohtlik.
Ära kasuta jalasoojenduspatju, kui tunnetus on vähenenud, et vältida kudede põletust.
- Tuikenemine, mis on järsud ja kaasneb nõrkuse, halvatuse või kõnnihäiretega jalas
- Tuikenemine, mis ilmneb pärast pea- või seljatraumat
- Tuikenemine, mis levib kiiresti ülespoole keha (säärest reidele või isegi kätele)
- Tuikenemisega kaasnevad tugev peavalu, nägemishäired, kõnehäired või tasakaalukadu
- Kaasnevad uriinierituse või defekatsiooni kontrolli kaotus
- Pidev või halvenev tuikenemine, mis ei kao mõne päeva jooksul
- Tuikenemine, mis on seotud jalgade valu, tursete, nahavärvuse muutuste (sinakas, punane) või haavade tekkega, mis ei paraneta
- Tuikenemine, mis on seotud ootamatul kaalulangusega
- Tuikenemine mõlemas jalas, mis on seotud pideva janu ja sagedase urineerimisega (võib viidata diabeedile)