Gangliosidiidide antikehad

Kvalitatiivne · U/mL

Näitaja kohta

Gangliosidiidide antikehad on automaatse immuunvastusega kaasnevad antikehad, mis on suunatud närvisüsteemi glükolipiidide – gangliosidiidide – vastu. Nende tuvastamine veres aitab diagnoosida teatud autoimmuunseid neuropatiaid, nagu Guillain-Barré sündroom või milline jõuetus.

Mis on gangliosidiidide antikehad?

Funktsioon ja tähtsus

Gangliosidiidid on rasvhapped ja suhkrud sisaldavad molekulid, mis asuvad närvirakkude membraanides ja mängivad olulist rolli signaali ülekandes.
Gangliosidiidide antikehad on seotud autoimmuunsete reaktsioonidega, mis kahjustavad perifeerseid närvi- või motoneuroneid.

Tekkepõhjused

Need antikehad tekivad sageli pärast viirusinfektsiooni (nt Campylobacter jejuni) või teiste põhjustega, mis põhjustavad immuunsüsteemi ründama organismi enda närvikude komponente.
Nende esinemine on seotud spetsiifiliste kliiniliste sündroomidega, kusjuures erinevad antikeha tüübid (nt GM1, GQ1b) viitavad erinevatele haigusvormidele.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Analüüs tehakse patsiendi verest võetud vereproovist.
Kasutatakse immunoloogilisi meetodeid, näiteks ELISA (ensüümiga seotud immuunsorptsiivne analüüs) või imunoblotti meetodit, et tuvastada ja tüüpida spetsiifilisi gangliosidiidide antikehi.
Tulemus on kvalitatiivne (positiivne/negatiivne) või poolkvantitatiivne (antikehade tiiter).

Ettevalmistus

Erilist ettevalmistust ei ole vaja. Patsient võib tavapäraselt süüa ja juua.
Oluline on teatada arstile või laborisse võetud ravimite kohta, eriti immunmodulaatoritest või steroididest.

Positiivne gangliosidiidide antikehade tulemus

Peamised seotud haigused

Guillain-Barré sündroom (GBS), eriti selle alamtüübid nagu Miller Fisheri sündroom (seotud GQ1b antikehadega) ja akutne motoorsete neuronite haigus (seotud GM1 antikehadega).
Krooniline ataksiline neuropatia (CANOMAD).
Mõned juhtumid multifokaalsest motoorsest neuropatiast (MMN).
Paraneoplastilised neuroloogilised sündroomid (harva).

Tulemuse tõlgendamine

Positiivne tulemus ei ole diagnoos iseenesest, vaid täiendav kinnitus kliinilisele pildile.
Antikehade tiiter võib olla seotud haiguse aktiivsusega, kuid seda ei kasutata üksikult prognoosi hindamiseks.
Spetsiifiline antikeha tüüp (nt anti-GQ1b) aitab täpsustada neuroloogilise sündroomi alamtüüpi ja juhendab ravi.

Indikatsioonid: millal tehakse see uuring?

Kliinilised sümptomid

Kiirelt arenev lihasenõrkus või halvatus (eriti pärast infektsiooni).
Ataksia (liikumiskindluse häire), diploopia (kahekordne nägemine) ja arefleksia (reflekstide puudumine), mis viitavad Miller Fisheri sündroomile.
Krooniline progresseeruv jõuetus või ataksia, mis viitab kroonilisele neuropatiale.

Spetsialistid

Neuroloog tellib selle uuringu kõige sagedamini, kui on kahtlus autoimmuunse neuropatia või GBS-i järgi.
Immunoloog või reumatoloog võib seda kaasata autoimmuunhaiguste laiemas diagnostikas.