Düslipidemia
Kirjeldus
Düslipidemia on haiguslikult muutunud verelipideid (kolesterool ja triglütseriidid) iseloomustav seisund. See on südame-veresoonkonna haiguste peamine riskitegur ning võib põhjustada arterite ateroskleroosi (kõvastumist), mis viib südameinfarkti või insuldini. Õigeaegne tuvastamine ja ravimine on elutähtis tervise säilitamisel.
Düslipidemia ehk lipiidide ainevahetuse häire on püsiv seisund, mille korral veres on häiritud lipiidide (rasvhapete derivaatide) tasemed. See ei ole üksik haigus, vaid rühm metabolisme häireid, mis mõjutavad kolesterooli ja/või triglütseriidide kontsentratsiooni veres. Tervetes arterites ei kogune lipiidid seina sisse, kuid düslipidemia korral muutub see protsess kiiremaks ja ulatuslikumaks, mis viib verevoolu takistuseni. Põhilised komponendid on LDL-kolesterool ('halb' kolesterool), mis koguneb arteritesse; HDL-kolesterool ('hea' kolesterool), mis transpordib liigse kolesterooli maksa tagasi; ja triglütseriidid, mis on põhilised energiavarud, kuid kõrged tasemed samuti suurendavad riski.
- Sümptomid puuduvad täielikult. Düslipidemia avastatakse tavaliselt juhuslikult läbi veretesti või kontrolli ajal.
- Üldine väsimus või energiapuudus võib olla märk, kuid see on ebaspetseeriv ja seostatakse paljude teiste seisunditega.
- Nahal võivad ilmneda kollakad või kreemikad moodustised (ksantoomid), mis on kolesterooli ladestused, näiteks silmalaugude ümber või sõrmede soonte peal.
- Rindkere valu või survetunne (angiina), mis viitab südame verevarustuse puudulikkusele ateroskleroosi tõttu.
- Jalgade valu kõndimise ajal (klaudikatsioon), mis näitab perifeerse arterite haigust.
- Äkiline nägemishäire või kõne raskused võivad olla insuldi märgid.
- Äkiline, tugev peavalupiste (võib olla seotud kõrge triglütseriidide tasemega ja kõrgenenud pankreatiidi riskiga).
Düslipidemia arengule panustavad nii pärilikud kui keskkonnalised tegurid. Peamised põhjused jagunevad primaarseteks (pärilikeks) ja sekundaarseteks (muude haiguste või tegurite põhjustatuks). Primaarsed düslipidemiad on seotud spetsiifiliste geenide mutatsioonidega, mis mõjutavad lipiidide ainevahetust (nt perekondne hüperkolesteroleemia). Sekundaarsed düslipidemiad on palju levinumad ja tekivad teiste haiguste või elustiiliga seotud tegurite tõttu. Riskitegurite hulka kuuluvad ebatervislik toitumine (rasvase toidu, transrasvade ja lihtsuhkrite ülekasutus), füüsiline tegevusetus, ülekaal ja rasvumine, suitsetamine, liigne alkoholi tarbimine, diabeet (eriti 2. tüüpi), hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus), krooniline neerupuudulikkus ning mõned ravimid (nt kortikosteroidid, beetablokaatorid). Vanus (meestel üle 45 aasta, naistel üle 55 aasta) ja so (mehed on suuremas riskis nooremas eas) samuti mängivad rolli.
Düslipidemia diagnoosimise kuldstandard on lipiidprofiili veretest, mida nimetatakse ka lipiidide paneeliks või lipiidogrammiks. Testi tegemiseks tuleb patsient olla 9-12 tundi ilma söömata (õhku andes). Analüüs määrab järgmised väärtused: kogu kolesterooli, LDL-kolesterooli ('halb'), HDL-kolesterooli ('hea') ja triglütseriidide tasemed. Normväärtused sõltuvad vanusest, soost ja üldisest riskiprofiilist, kuid üldiselt peetakse soovitavaks LDL-kolesterooli taset alla 3.0 mmol/l ja HDL-kolesterooli taset üle 1.0 mmol/l meestel ja üle 1.2 mmol/l naistel. Lisaks võib arst käsuda teisi teste, nagu vere glükoosi, kilpnäärme hormoonide (TSH) ja maksaensüümide taseme määramiseks, et välistada sekundaarseid põhjuseid. Raskematel juhtudel või kahtlusel pärilikust vormist võidakse soovitada geneetilist testimist.
Düslipidemia ravi põhineb individuaalsel riskihinnangul ja eesmärgiks on vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Esmane ravi on elustiili muutmine: toitumine peaks olema tasakaalustatud, põhinedes tervislikele rasvadele (oliviõli, pähklid), kiudainerikkale toidule, kala tarbimisele (vähemalt kaks korda nädalas) ning piiratud kogustele küllastunud ja transrasvasid. Regulaarne füüsiline aktiivsus (vähemalt 150 minutit nädalas keskmise intensiivsusega) aitab tõsta HDL-kolesterooli ja alandada triglütseriide. Kaalulangus isegi 5-10% võib oluliselt parandada lipiidprofiili. Kui elustiili muutused ei anna piisavat tulemust või risk on kõrge, määratakse medikamentoosne ravi. Kõige sagedamini kasutatavad ravimid on statiinid, mis vähendavad maksas LDL-kolesterooli sünteesi. Muud valikud võivad hõlmata eesmärgimüra, mis pärsib soolest kolesterooli imendumist; fibrateid, mis on efektiivsed triglütseriidide alandamisel; või PCSK9 inhibiitoreid, mida kasutatakse raskematel pärilikel juhtudel.
Kuna düslipidemia on sageli sümptomiteta, on oluline regulaarselt kontrollida lipiidprofiili. Pöörduge kindlasti arsti poole, kui Teil on mõni järgmistest sümptomitest või riskiteguritest: rindkere valu, hingeldus või ebamugavustunne füüsilise koormuse ajal; äkiline halvenduv peavalu või nägemishäire; jalgade valu, eriti kõndimise ajal, mis rahuneb puhkamisega; isiklik või perekonnalugu varajastest südame-veresoonkonna sündmustest (südameinfarkt või insult enne 55. eluaastat meestel ja 65. eluaastat naistel); olemasolev diabeet, kõrgenenud vererõhk või rasvumine; nahal ilmnenud kollakad sõlmed (ksantoomid). Soovitatav on teha esimene lipiidprofiili test umbes 20-aastaselt ja seejärel korrata vastavalt riskile iga 4-6 aasta järel. Kõrge riskiga isikutel võib kontroll olla sagedasem.