Alkoholne neuropaatia
Kirjeldus
Alkoholne neuropaatia on piirdenärvikahjustus, mis areneb tänu pikaajalisele ja liigselle alkoholi tarbimisele. See on üks levinumaid alkoholiga seotud neuroloogilisi tüsistusi, mis põhjustab valu, tuimust ja lihasenõrkust, oluliselt halvendades elukvaliteeti. Ýigeaegne diagnostika ja ravi on olulised sümptomite leevendamiseks ja haiguse edasise arengu peatamiseks.
Alkoholne neuropaatia on piirdenärvisüsteemi (kätesse, jalgadesse ja nahka innerveerivate närvide) kahjustus, mis on põhjustatud alkoholi toksilisest möjust ja sageli kaasnevast toitainete (eriti B-vitamiinide, nagu tiamiin) puudusest. Pikaajaline alkoholi kuritarvitamine kahjustab närvikiude, häirides nende võimet edastada signaale ajust ja seljaajust lihastesse ning nahale ning tagasi. See toob kaasa iseloomulikke sensoorsed (tunnetuslikud) ja motoorsed (liigutuslikud) sümptomeid, mis algavad sageli jalgadest ja levivad edasi. Kahjustus on sageli progresseeruv, kuid võib peatuda või isegi osaliselt paraneda alkoholi tarbimise lõpetamise ja sobiva raviga.
- Põletav, pistev või noomiv valu jalgades ja kätes (eriti öösel).
- Tingeldamine ja tuimuse tunne jalalabades ja käte sõrmedes ("nõelumine").
- Tundlikkus kokkupuutel, isegi kerge puudutus võib tunduda valulik.
- Temperatuuri- ja valu tajumise häired.
- Lihasenõrkus, eriti jalgades, mis võib põhjustada kõnnihäireid ja tasakaalu kaotust.
- Lihaste atroofia (kokkukuivamine), eriti säärtel.
- Raskused väikeste liigutuste tegemisel (näiteks nööbi kinnitamine).
- Krambid lihastes.
- Vererõhu kõikumine ja vertigo (pearinglus) tõusmisel.
- Seedeprobleemid (kõhulahtisus, kõhukinnisus).
- Kuseerituse häired.
- Lihaste higistamise muutused (liigne või puudulik higistamine).
Peamine põhjus on krooniline ja liigne alkoholi tarbimine. Täpne kogus, mis kahjustust põhjustab, on individuaalne, kuid risk suureneb koos tarbimise kestuse ja kogusega. Otsene toksiline möju alkoholile ja selle laguproduktidele (atsetaldehüüd) kahjustab närvikiude. Samuti on oluline kaudne mehhanism: alkoholism viib sageli alatoitumuse ja B-vitamiinide (eriti B1-vitamiini ehk tiamiini) puuduseni, mis on närvisüsteemi normaalseks talitluseks elutähtsad. Riskitegurite hulka kuuluvad geneetiline eeldis, toitumisharjumised, teised samaaegsed maksahaigused (nt alkoholihepatiit) ning teiste neurotoksiliste ainete (nagu tubakas) tarbimine.
Diagnoos põhineb põhjalikul anamneesil (sh alkoholitarbimise ajalool), neuroloogilisel läbivaatusel ja eritüüpilistele sümptomitele. Täiendavad uuringud aitavad välistada muud neuropaatia põhjused ja kinnitada diagnoosi:
- Närvi juhtivusuuring (elektromüograafia, EMG) ja närvikiiruse uuring: Hindab närvikiudude funktsiooni ja kahjustuse ulatust.
- Verianalüüs: B-vitamiinide (B1, B6, B12, foolhape) taseme kontroll, maksafunktsiooni testid, veresuhkru taseme kontroll diabeedi välistamiseks.
- Neuroloogiline läbivaatus: Reflekside, jõu, tunnetuse ja koordinatsiooni test.
- Võimalusel närvibiopsia: Väga harva, teiste põhjuste selgitamiseks.
Ravi peamine eesmärk on edasise kahjustuse peatamine ja olemasolevate sümptomite leevendamine.
1. Põhipõhjuse kõrvaldamine: Alkoholi tarbimise lõpetamine on absoluutselt vajalik raviedu saavutamiseks. Võib olla vajalik nõustamine või detoksikatsiooniprogramm.
2. Toitainete tasakaalu taastamine: Kõrged annused B-vitamiinide (eriti tiamiini) preparaate suukaudselt või süstlastega. Sageli multivitamiinikompleksid.
3. Valu ja muude sümptomite ravim: Neuropaatilise valu vastased ravimid, nagu mõned antidepressandid (nt amitriptüliin, duloksetiin) või epilepsiaravimid (nt gabapentiin, pregabaliin). Füüsiline teraapia tugevdab lihaseid ja parandab tasakaalu ning kõnnikiirust. Ergoterapia aitab igapäevaeluga toime tulla.
4. Toetav hooldus: Mugavad jalanõud vigastuste vältimiseks tuimuse korral, füsioteraapia lihaskrampide leevendamiseks, jalavannid valu vähendamiseks.
Ravi võib olla pikaajaline ja paranemine on aeglane ning võib olla osaline.
On oluline otsida arstiabi kohe, kui märkate järgmisi muresid, eriti kui teil on ajalugu suurest alkoholitarbimisest:
- Püsiv või halvenev tingeldamine, tuimus või valu kätes või jalgades.
- Uute kõnnihäirete või lihasenõrkuse ilmnemine, mis muudab raskemaks trepist üles minekut või toolilt tõusmist.
- Lihasmassi kiire kaotamine (atroofia).
- Ootamatud seede-, kuseeritus- või vererõhuhäired.
ERAKORRALIST ARSTIABI (kiirabi) tuleb kutsuda, kui valu muutub talumatuks või kui tekib äkiline ja tugev lihasenõrkus, mis takib hingamist või neelamist – kuigi need on alkoholisse neuropaatias haruldased, võivad need viidata muudele tõsistele seisunditele.