Sensoorse närvijuhtivuse uuring

Sensoorse närvijuhtivuse uuring on elektrofüsioloogiline diagnostiline meetod, mille abil hinnatud närvikiudete võimet edastada sensoorseid signaale (näiteks puudutust, valu, temperatuuri). See on oluline tööriist perifeersete neuropaatiate, näiteks karpustunneli sündroomi või polüneuropaatia diagnoosimisel ning lokaliseerimisel. Uuring aitab eristada närvikahjustuse asukohta ja tüüpi, mis on vajalik efektiivse raviplaani koostamiseks.

Funktsioon ja eesmärk
  • Mõõdab närvikiudete elektrijuhtivuse kiirust (impulsside levimise kiirust) ja signaali tugevust.
  • Hindab sensoorsete närvide (näiteks medianus-, ulnaris-, radiaalisnärv) funktsionaalset seisundit.
  • Aitab tuvastada närvikao, demüeliniseerumise (müeliinituppa kahjustus) või kompressiooni (näiteks kinniulatus) märke.
Uuringu olemus
  • See on mitteturvaline ja suhteliselt kiire protseduur, mis viiakse läbi patsienti lami või istuvas asendis.
  • Uuringus kasutatakse väikeseid elektroode, mis asetatakse nahale mööda uuritava närvi kulgu.
  • Tulemused annavad objektiivset teavet, mida ei saa saada ainult füüsilise läbivaatuse käigus.
Ettevalmistus
  • Eelneval õhtul ja uuringu päeval tuleks vältida rasvase kreemi või losjoni kasutamist uuritavale piirkonnale.
  • Soovitatav on kanda mugav, lihtsalt eemaldatav riietus, et tagada juurdepääs käele või jalale.
  • Oluline on teavitada arsti kõigist kasutatavatest ravimitest ja olemasolevatest neuroloogilistest haigustest.
Protseduur
  • Patiente asetatakse mugavalt tugitoolile või lamamiseks.
  • Arst või tehnik asetab nahale kaks elektroodi: stimuleerimiselektroodi ühte närvikohale ja salvestuselektroodi teise närvikoha juurde.
  • Stimuleerimiselektroodiga antakse lühiajalist, kerget elektriimpulssi, mis tekitab kergi näpatusetaolise tunne.
  • Seade mõõdab, kui kaua aega kulub elektrilise signaali läbimiseks kahe elektroodi vahel, ning registreerib vastuse amplituudi (tugevuse).
  • Protseduuri korratakse mitu korda, et tagada tulemuste täpsus, ja võib teha mitu närvikäiku.
Aeglane juhtivuskiirus
  • Müeliintupe kahjustus (demüeliniseeriv leion): näiteks Guillain-Barré sündroom, krooniline demüeliniseeriv polüradikuloneuropaatia.
  • Närvikompressioon või kinniulatus: karpustunneli sündroom (medianusnärv), küünarnuki sündroom (ulnarissnärv).
  • Perifeersed neuropaatiad: diabeetiline neuropaatia, alkoholne neuropaatia.
Vähenenud vastuse amplituud või kadunud vastus
  • Axonaalne kahjustus (närvikiudete enda hävimine): trauma, mürgistus, täielik närvilõhe.
  • Täielik närvikompressioon või edenenud neuropaatia.
  • Kaasasündinud või omandatud sensoorsete närvide aferentsiooni häired.
Teised leitud anomaaliad
  • Dispersioon (signaali hajumine) võib viidata demüeliniseerumisele.
  • Pikenemus distaalses latentsis (signaali viivitus) on tunnus kompressioonile närviliigese kohal.
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Pikaajaline või süvenev tuimus, kihelus või pistetus kätes, sõrmedes, jalgades või varbades.
  • Selgematu valu kätes või jalgades, mis võib öösiti või konkreetses asendis halveneda.
  • Tunnetuse (puudutuse, temperatuuri, vibratsiooni) halvenemine.
  • Nõrkus või lihaste atroofia, mida saatvad sensoorsed häired.
  • Kahtlus konkreetse närvikompressiooni (näiteks karpustunneli sündroomi) suhtes.
Meditsiinilised seisundid ja jälgimine
  • Diabeedi, alkoholismi või muude süsteemset haiguste korral, mis võivad põhjustada neuropaatiat.
  • Põletuste, trauma või kirurgilise sekkumise järel närvikahjustuse ulatuse ja taastumise hindamine.
  • Pärilike neuropaatiate (näiteks Charcot-Marie-Toothi tõbi) diagnostika ja jälgimine.
  • Mõnede ravimite (nt kemoteraapia) võimaliku neurotoksilisuse jälgimine.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Neuroloog on peamine eriarst, kes tellib ja tõlgendab seda uuringut.
  • Füsiaater või rehabilitatsiooniarst võib kasutada tulemusi ravikava koostamiseks.
  • Kirurg (nt käekirurg) võib tellida uuringu enne operatsiooni otsustamist või tulemuste hindamiseks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse
Tundumine jalgades Parestesia kätes Jalalaba tupevus Käte tuim Käed ei kuula

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!