Ebakorrapärased menstruatsioonid
Kirjeldus
Ebakorrapärased menstruatsioonid ehk menstruaaltsükli häired on seisund, kus veresinemise vaheajad on oluliselt pikemad või lühemad kui tavaliselt või kus verejooksu hulk ja kestus on ettenägematud ja ebaregulaarsed. See võib hõlmata tsüklite vaheliste perioodide varieerumist, liiga rohkete või liiga nõrkade verejooksude ilmnemist või menstruatsiooni täielikku puudumist mitu kuud järjest.
Menstruaaltsükkel on keha looduslik protsess, mis valmistab emakas iga kuu võimalikuks raseduseks. Tavaliselt kestab see 21 kuni 35 päeva, alates ühe verejooksu esimesest päevast kuni järgmise verejooksu alguseni. Ebakorrapäraseks loetakse tsüklit, mis on järjekindlalt lühem kui 21 päeva või pikem kui 35 päeva. Samuti on häireks, kui verejooksu kestus või verelagunemise hulk (nt ülirohked või äärmiselt nõrgad menstruatsioonid) erineb oluliselt inimese enda tavalisest mustrist. Põhjustena võivad olla hormonaalsed tasakaalutushäired (nt östrogeeni ja progesterooni tasemed), munasarjade toimimise muutused või muu terviseprobleemid, mis mõjutavad reproduktiivsüsteemi.
- Stress ja psüühilise koormuse tõus
- Märkimisväärne kaalulangus või -tõus, toitumishäired (nt anoreksia, buliimia)
- Raske füüsiline treening (nt elukutseliste sportlaste puhul)
- Sünnitusejärgne periood või rinnaga toitmine
- Menopausi lähenemine (perimenopaus) – loomulik hormonaalne ümberkorraldus
- Sagedane aegadevaheline reisimine ja ajavööndite muutus
- Teatud tavalised ravimid või perepõhimõtted
- Munasarjade tsüstid (nt polütsüstiliste munasarjade sündroom – PCOS)
- Kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos)
- Põletikulised ja infektsioonilised haigused väikeses vaagnas
- Endometrioos või emakakaela või emaka hüperplaasia
- Varajane munasarjade puudulikkus
- Prolaktiini taseme tõus (hüperprolaktein-eemia)
- Mitteavastatud rasedus või rasedusega seotud tüsistused (nt ektoopiline rasedus)
- Emaka või munasarjade kasvajad (nt fibroidid või polüübid)
Kui ebakorrapärasused on ajutised ja ei kaasne hirmutavate lisasümptomitega, võivad aidata järgmised meetodid:
1. Tsükli jälgimine: Kasuta kalendrit või rakendust menstruatsiooni alguse ja lõpu, verejooksu tugevuse ning kaasnevate sümptomide (valu, tuju) registreerimiseks. See annab arstile olulist teavet.
2. Stressi vähendamine: Proovi lõdvestumistehnikaid (nt meditatsioon, jooga, sügav hingamine), et tasandada stressihormooni kortisooli taset, mis võib segada menstruaaltsüklit.
3. Tasakaalustatud toitumine: Püüa säilitada tervislik kaal. Toitu, mis on rikas rauast, B-vitamiinidest ja tervislikest rasvadest (nt pähklid, õlid, kalad). Välti äärmuslikke dieete.
4. Kohane füüsiline aktiivsus: Regulaarne, kuid mitte ülekoormav liikumine (nt kõndimine, ujumine) aitab säilitada hormonaalset tasakaalu.
5. Piisav uni ja puhkus: Tagada korralik une kvaliteet ja kestus, sest unepuudus võib hormoonitasakaalu häirida.
6. Ravimite ülevaatus: Koos arstiga analüüsi, kas mõni praegu võetav ravim (nt mõned antidepressandid) võib menstruatsiooni mõjutada. Ära ise muuda ega lõpeta ravimite võtmist.
7. Vitamiinid ja toidulisandid: Arsti nõusolekul võib kaaluda D-vitamiini, magneesiumi või oomega-3-rasvhapete lisamist, kui on puudus.
- Äkiline, ülimalt tugev verejooks, kus hügieensidet või tampoone on vaja vahetada iga 1-2 tunni järel.
- Verejooksuga kaasnevad tugevad, löövad kõhuvalud, mis võivad viidata ektopilisele rasedusele või muule kõhuõõne hädaseisundile.
- Kõrge palavik (üle 38,5 °C) koos kõhuvalude ja verejooksuga – võib olla märk infektsioonist.
- Äkiline iiveldus, oksendamine, kangestunud kõht või peapööritus koos verejooksuga.
- Pikaajaline (üle 7 päeva) ja ülivõimas verejooks, mis põhjustab nõrkust, väsimust või hingeldust – võib viidata aneemiale.
- Menstruatsioonide täielik puudumine (amenorrea) rohkem kui 90 päeva, kui pole rasedus ega menopaus.
- Regulaarsed ja väga valulikud menstruatsioonid, mis segavad igapäevast tegevust.
- Menstruatsioonide vahelise aja verejooksud või pärast suguühet esinev veritsus.
- Ebakorrapärasused, mis kestavad üle 3 tsükli ja millel pole selget põhjust (nt stress).
- Kahtlus raseduses või soov rasestuda, kuid menstruaaltsükkel on ebastabiilne.
- Menstruatsiooniga kaasnevad tugevad kõhu-, selja- või vaagnavalud, mida tavalised valuvaigistid ei leevenda.
- Märgid hormonaalsetest muutustest: tundmatu põhjusega kaalutõus, akne, liigne karv kasv (hirsutism) või juuste väljalangemine.