4-punktiline süljekortisooli test

Kvantitatiivne · nmol/L

Normaalsed väärtused

4-punktiline süljekortisooli test: normväärtused

Üldine

Normväärtused sõltuvad kellaajast ja laborist, kuid üldjuhul on tüüpilised vahemikud:

Mehed

Homikul (6-8): 3,7-9,5 nmol/l; Lõunal (12-13): 1,8-4,6 nmol/l; Õhtul (17-18): 1,2-3,5 nmol/l; Enne magamaminemist (22-24): 0,6-1,8 nmol/l

Naised

Samad väärtused kehtivad naistele, kuid raseduse ajal võivad olla kõrgemad.

Näitaja kohta

4-punktiline süljekortisooli test on diagnostiline meetod, mille käigus mõõdetakse stressihormooni kortisooli taset süljes neljal erineval ajahetkel päeva jooksul. See võimaldab hinnata organismi stressireaktsiooni ja adrenalsete hormoonide tsirkadiaanset rütmi. Test on mittestressiv ja mugav patsiendile, kuna ei nõua verevõttu.

Mis on 4-punktiline süljekortisooli test?

Funktsioon

Hindab organismi stressitaset ja selle muutusi päeva jooksul.
Aitab diagnoosida adrenalsete häireid, nagu Cushingi sündroom või adrenaalne väsimus.
Võimaldab jälgida stressihormoonide tsirkadiaanset rütmi (päevast mustrit).

Päritolu ja meetod

Test põhineb süljest kortisooli taseme mõõtmisel, mis peegeldab vaba ja bioloogiliselt aktiivset hormooni.
Proovide kogumine toimub neljal ajahetkel: hommikul, lõunal, õhtul ja enne magamaminemist.
Seda kasutatakse kliinilises endokrinoloogias ja stressiga seotud häirete hindamisel.

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Patsient kogub süljeproovid spetsiaalsetesse torudesse neljal etteantud ajal.
Enne proovide kogumist tuleks vältida söömist, joomist ja suitsetamist 30 minutit.
Proovid hoitakse tavaliselt külmkapis enne laborisse saatmist.
Labor analüüsib proovid immunomeetrilise meetodiga.

Ettevalmistus

Tuleks vältida intensiivset füüsilist koormust testipäeval.
Mõned ravimid (nt kortikosteroidid) võivad tulemusi mõjutada – arstiga konsulteerimine on vajalik.
Pidage kindlasti kinni etteantud proovide kogumise aegadest.

Kõrge süljekortisooli tase: võimalikud põhjused

Kliinilised seisundid

Cushingi sündroom (liigne kortisooli tootmine).
Krooniline stress või ärevushäired.
Rasedus (füsioloogiline tõus).
Rasvumine või metaboolsed häired.
Mõned maksahaigused.

Välised tegurid

Kortikosteroidravimite kasutamine.
Rasked füüsilised vigastused või operatsioonid.
Unehäired või tsirkadiaanse rütmi häired (öötöö).

Madal süljekortisooli tase: võimalikud põhjused

Adrenalsed häired

Adrenaalne väsimus (nt Addisoni tõbi).
Hüpofüüsi puudulikkus (sekundaarne adrenaalne puudulikkus).
Pikaajaline steroidravimite kasutamine ja järsk katkestamine.

Muud tegurid

Pikaajase kroonilise stressi tulemusena võib toimuma adrenaalne väsimus.
Autoimmunnhaigused, mis kahjustavad neerusuuri.
Rasked infektsioonid või alatoitumus.

Indikatsioonid: millal tehakse seda testi?

Peamised indikatsioonid

Kahtlus Cushingi sündroomi või adrenaalse väsimuse suhtes.
Stressiga seotud sümptomite hindamine (väsimus, ärevus, unehäired).
Metaboolse sündroomi või rasvumise põhjuste selgitamine.
Kortikosteroidide asendusravi monitooring.

Soovitavad erialad

Endokrinoloog (sisehormoonide eriarst)
Psühhiaater või psühhoterapeut (stress- ja ärevushäirete hindamisel)
Perearst või sisemeditsiini eriarst

Seotud uuringud

Seotud haigused

Addisoni tõbi 90% Cushingi sündroom 85% Cushingi sündroom 85% Hüpopituitarism 75% Disfagia 70% Depressioon 70% Metabolismi Sündroom 65% Rasvumus (obesitas) 60%

Otsi näitajat

11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium 24-tunnine uriini tsüstiin 24-tunnine uriini valkproteiin