Südamepukslemised
Kirjeldus
Südamepukslemised on teadvustatud tunne, et süda lööb liiga tugevalt, kiiresti või ebaregulaarselt.
Südamepukslemised (ka palpitatioonid) on füüsiliselt tajutav südame töö häire. Tavaliselt ei märka inimene oma südame lööke. Südamepukslemiste korral aga tunneb, et süda peksleb, põriseb, kloppab või "kukub" rindkere sisse. See on südame rütmi, löögisageduse või löögitugevuse muutus, mis muutub tajutavaks. Põhjusteks võivad olla nii psüühilised (näiteks stress) kui ka füüsilised faktorid (näiteks kofeiin) või erinevad tervisehäired.
- Stress, ärevus või paanikahoog
- Väsimus ja unehäired
- Kofeiini (kohv, tee, energiajook) või nikotiini tarbimine
- Intensiivne füüsiline koormus
- Alkoholi tarbimine
- Mõned köhasiirupid, nohu- ja astmaravimid
- Rasedus või menopausi kõrvalekalded
- Dehidratsioon (vedelikupuudus)
- Südame rütmihäired (nt ebatavaline südamelöögisagedus - aritmia)
- Kõrge või madal vererõhk
- Anemia (verevaesus)
- Hüpertüreoos (kilpnäärme liigtoime)
- Südamepuudulikkus või südameklapi probleemid
- Mittekahjustuslikud südame muutused (nt mitraaliklapi prolaps)
- Mõned elektroliidide (kaalium, magneesium) tasakaalutus
Kui südamepukslemised on harvad ja ei kaasne teiste murettekitavate sümptomitega, võid proovida neid leevendada: 1) Lõpeta kohe tegevus ja puhka. Istu või lama rahulikus kohas. 2) Tehage aeglasi ja sügavaid sisse- ja väljahingamisi (5 sekundit sisse, 7 sekundit välja). See aktiveerib parasümpaatilist närvisüsteemi ja rahustab südant. 3) Jooge veidi vett või jahutatud jooki. Dehidratsioon võib põhjustada pukslemisi. 4) Vältige kofeiini, nikotiini, energiajooke ja alkoholi. 5) Kui arst on teile määranud ravi alusepõhise haiguse (nt vererõhk) jaoks, võtke oma ravimid regulaarselt. Ärge võtge ilma arsti nõusolekuta uusi ravimeid südamepukslemiste leevendamiseks.
- Tugev või pitsiv valu rinnus, õlgades, kaelas või lõuas
- Raskused hingamisega või lämbumistunne
- Täielik või osaline teadvuse kaotus (minestamine)
- Äkiline, tugev peapööritus või tasakaalukaotus
- Südamepukslemised, mis on ägedad, ei lõpe ja on kaasnenud higistamise, iivelduse või hirmutundega
- Südamepukslemised, mis esinevad üha sagedamini või muutuvad tugevamaks
- Pukslemised, mis kestavad kauem kui mõni minut või ei lõpe üldse
- Südamepukslemiste ajal tekib kerge peapööritus või nõrkus
- Teil on teadaolev südamehaigus või kõrge südamehaiguste risk (nt sugunimed, diabeet, kõrge vererõhk)
- Pukslemised segavad igapäevast tegevust ja une kvaliteeti