Südame löömine on liiga kiire (Tahhükardia)

Kirjeldus

Südame löömise sageduse järsk või pidev suurenemine, mida isik tunneb kui südame pekslemist, tuksumist või „löömist“ rindkeres, kaelas või kurgus.

Tahhükardia on seisund, mille korral südamelöögisagedus ületab puhkeolekus normaalse piiri (tavaliselt üle 100 lööki minutis täiskasvanul). See ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis võib viidata erinevatele põhjustele. Süda hakkab lööma kiiremini, kui südamelihas (südamelihaskoe) saab elektrilisi impulsse tavapärasest sagedamini. See võib olla füsiologiline reaktsioon (nt füüsilise koormuse ajal) või patoloogiline seisund (nt südame elektriliste signaalide häire).

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Füüsiline pingutus ja sport
  • Emotsionaalne stress, ärevus või paanikahood
  • Kofeiini, nikotiini või alkoholi tarbimine
  • Kuumus või suur õhuniiskus
  • Mõned ravimid (nt nohu- või astmaravimid, mõned dieeditabletid)
  • Rasedus
  • Krooniline väsimus või unepuudus
Tõsisemad seisundid ja haigused
  • Südame rütmihäired (aritmiad), nagu eessängi fibrillatsioon või supraventrikulaarne tahhükardia
  • Kõrgenenud kilpnäärme aktiivsus (hüpertüreoos)
  • Anemia (vereraha)
  • Madal veresuhkur (hüpoglükeemia)
  • Kõrgenenud vererõhk (hüpertensioon) või südamepuudulikkus
  • Dehüdratsioon (vedelikupuudus organismis)
  • Südame struktuurprobleemid või eelmised südamerabandused

Kui kiire südame löömine on esmakordne või kerge, proovige järgmist:

1. Puhkage ja lõdvestuge: Võtke istuv või lamav asend. Proovige aeglustada hingamist – hingake sisse 4 sekundit, hoidke hinge 4 sekundit ja hingake välja 6 sekundit.

2. Vägivaldse manöövri tegemine: Tõmmake hing sisse ja pingutage nagu WC-l, see stimuleerib vagusnärvi ja võib aeglustada südame löögisagedust. Olge ettevaatlik, kui teil on südamehaigus.

3. Jooge vett: Dehüdratsioon võib põhjustada tahhükardiat.

4. Vältige stimulantide tarvitamist: Loobuge kofeiini, energiajoogidest, sigarettidest ja alkoholist.

5. Jälgige oma südame löögisagedust: Kasutage pulsisageduse mõõtmiseks pulsisageduse monitoori või käe ja stopwatch'i.

6. Pöörake tähelepanu mustertele: Kas sümptomid on seotud stressi, toiduga või kindla tegevusega? Selle teave on abiks arstile.

Kui sümptomid ei kao lõdvestumise ja poole tunni jooksul või kordub tihti, konsulteerige perearstiga.

Vajab kiiret arstiabi (pöörduge EMOsse või kutsuge hädaabitelefon 112):
  • Südame kiire löömisega kaasneb tugev rindkerevalu, survetunne või põletustunne rinnus, mis võib levida õlale, käsivarrele või lõuale.
  • Pearinglus, lämbumistunne või teadvuse kaotus (minestamine).
  • Hingeldus või raskused normaalse hingamisega.
  • Kõhkre, kuum ja higine nahk.
  • Rääkimis- või nägemishäired, näo või keha ühe poole nõrkus (insuldi märgid).
  • Kiire südame löömine algab äkitselt ja on väga kiire (üle 140 lööki minutis) või on ebanormaalne (nagu "löökide vahelejätmine").
Vajab plaanilist arstlikku konsultatsiooni (pöörduge perearsti või kardiologi poole):
  • Kiire südame löömine kordub tihti ilma ilmse põhjuseta.
  • Sümptomid halvenevad või muutuvad sagedasemaks.
  • Kaasneb pidev nõrkus, väsimus või jõuetus.
  • Kaalulangus, higistamine öösel või närvilisus ilma selge põhjuseta.
  • Teil on eelnev südamehaiguste ajalugu (nt südameinfarkt, südamepuudulikkus).