KT angiograafia

KT angiograafia on kiire ja täpne pildistusmeetod, mis võimaldab hinnata veresoonte seisukorda. See kombineerib arvutitomograafia (CT) tehnoloogiat kontrastainega, et saada detailseid kolmemõõtmelisi pilte arterite ja veenide struktuurist ning voolutingimustest.

Funktsioon
  • Veresoonte (arterite, veenide) struktuuri ja läbimõõdu visualiseerimine.
  • Veresoonte ahenemiste (stenooside), blokaadide või aneuüsmade tuvastamine.
  • Verevoolu hindamine erinevates elundites (nt süda, peaaju, kopsud, jäsemed).
Päritolu ja tehnoloogia
  • Põhineb arvutitomograafia (CT) skaneerimisel, mis teeb kiireid ristlõikepilte.
  • Uuringu täpsust suurendab intravenoosselt manustatud joodi sisaldav kontrastaine.
  • Tänapäevased multiketaste skannerid võimaldavad teha uuringuid väga kiiresti ja väheste kõrvalmõjudega.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liuguale, mis liigub läbi CT-skanneri.
  • Käeveeni paigaldatakse kanüül, mille kaudu süstitakse kontrastaine.
  • Skanner teeb sarja kiireid röntgenpilte, kui kontrastaine liigub veresoonestiku kaudu.
  • Uuring kestab tavaliselt 10-20 minutit. Andmed töödeldakse arvutis, luues kolmemõõtmelised mudelid veresoonkonnast.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut võib olla vaja 4-6 tundi mitte süüa ega juua.
  • Tuleb teavitada arsti kõikidest ravimiteraapiadest ja võimalikest allergiatest (eriti joodile).
  • Rasedusel või selle võimalusel tuleb sellest enne uuringut teatada.
  • Metallsulamitest esemete (ehted) tuleks eemaldada uuritavast piirkonnast.
Ateroskleroos ja veresoonte ahenemine
  • Aterosklerootilised plaagid (rasva, kolesterooli ja kalmukihistunud ainete kogunemine seinale) põhjustavad veresoonte ahenemist või täielikku sulgumist.
  • See võib viia südame isheemilise haiguseni (õdede ahenemine), insuldini või perifeerse arteriaalse haiguseni.
Aneuüsmad ja veresoonte laienemised
  • Arteri seina nõrgenemine võib põhjustada selle pundi moodi laienemist (aneuüsm).
  • Eriti ohtlikud on aordi- või intrakraniaalsed (ajus asuvad) aneuüsmad, mis võivad lõhkeda.
Dissotsiatsioon ja veresoonte seina kahjustus
  • Veresoonte seina kihtide lahknemine, mille tulemuseks on valekanali teke verevoolu jaoks.
  • See on sageli kiireloomuline seisund, mis nõuab erakorralist sekkumist.
Põletikulised muutused ja vaskuliidid
  • Veresoonte seina põletik (vaskuliit) võib põhjustada seina paksenemist, ahenemist või aneuüsmade teket.
  • Võib olla seotud autoimmuunhaigustega, nagu näiteks Wegeneri granulomatoos.
Kasvajad ja veresoonte kokkusurumine
  • Väljaspool kasvavad kasvajad või kolded võivad suruda vastu veresooni, põhjustades nende ahenemist või deformatsiooni.
  • Uuring võib näidata kasvaja veresoonte varustust (vaskularisatsiooni).
Kaasasündinud anomaaliad
  • Veresoonte arenguhäired, nagu arteriovenoossed malformatsioonid (AVM) või koarktatsioon (ahenemine).
  • KT angiograafia võimaldab neid täpselt lokaliseerida ja kirjeldada.
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Rindkere valu (kahtlus südame arterite ahenemise korral).
  • Jäsemete valu kõndimisel või puhkevalu (perifeerse arteriaalse haiguse sümptomid).
  • Äkiline peavalutorm, nõrkus, kõne- või nägemishäired (kahtlus ajuverevarustuse häire korral või aneuüsma lõhkemise korral).
  • Kõrge vererõhk, mis on halvasti ravitu.
Ennetav hindamine ja jälgimine
  • Riskigruppide (suure kolesteroolitaseme, diabeedi, suitsetamise ajaloo või perekonnamõju korral) kontrolluuring.
  • Pärast veresoonte operatsioone või stentimist tulemuste hindamiseks.
  • Enne suuremat kirurgilist operatsiooni veresoonte seisundi hindamiseks.
  • Trauma (näiteks autoõnnetus) korral sisemiste veresoonte kahjustuse välistamiseks.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Kardiolog (südame ja veresoonte eriarst)
  • Vaskulaarkirurg või intervensionaalne radioloog
  • Neuroloog (ajuverevarustuse häirete korral)
  • Onkoloog (kasvajate veresoontevarustuse hindamiseks)

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!