Dopamiin

Dopamiin on oluline neurotransmitter ja hormoon, mis mängib võtmerolli ajutegevuse, liigutuste, motivatsiooni ja naudingutunde reguleerimisel. Selle taseme mõõtmine veres või uriinis aitab diagnoosida mitmeid neuroloogilisi, psühhiaatrilisi ja endokrinoloogilisi häireid.

Mis on dopamiin?

Funktsioon

Käitub neurotransmitterina, edastades signaale ajurakkude (neuronite) vahel.
Reguleerib liigutusi, tähelepanu, õppimist, meeleolu ja motivatsiooni.
Osaleb naudingutunde ja tasustamissüsteemi käitamises.

Päritolu ja süntees

Sünteesitakse aminohappest türosiinist, peamiselt ajus (nigeostriaatumises) ja neerupealistes.
On üks neljast põhilise katehhoolamiini hormoonist (koos adrenaliini, noradrenaliini ja adrenokortikotroopse hormooniga).

Ettevalmistus ja protseduur

Protseduur

Dopamiini taset mõõdetakse enamasti vereproovist (plasma või seerum). Vahel kasutatakse ka 24-tunnise uriinikogumist.
Enne verevõttu on oluline puhata (istudes või lamades) vähemalt 20–30 minutit, et stress ja füüsiline aktiivsus taset ei moonutaks.
Patsient peab teavitama arsti kõigist ravimitest, sest paljud (nt antidepressandid, antipsychootikumid, levodopa) võivad tulemust oluliselt mõjutada.

Ettevalmistus

Soovitatav on vältida kofeiini, alkoholi, suitsetamist ja intensiivset füüsilist koormust 24 tundi enne uuringut.
Enamikul juhtudel tehakse uuring hommikul tühja kõhuga.

Kõrge dopamiini tase (hüperdopaminemia)

Peamised põhjused

Feokromotsütoom või paraganglioom (katehhoolamiine tootvad kasvajad).
Dopamiini tootvad neuroendokriinsed kasvajad.
Ravimite kasutamine (nt levodopa, mõned antidepressandid, amfetamiinid).
Stress, ärevus, valu või füüsiline koormus enne proovivõttu.
Mõned harvad geneetilised sündroomid (nt dopamiini metabolismi häired).

Võimalikud sümptomid ja riskid

Kõrge vererõhk (hüpertensioon), eriti laineid tekitav.
Südamepekslemine (tahhükardia), higistamine, peavalu.
Psühhoosilaadsed sümptomid (ärevus, hallutsinatsioonid), eriti skisofreenia korral.
Liigutushäired (düskineesia) ravimite kõrvaltoimena.

Madal dopamiini tase (hüpodopaminemia)

Peamised põhjused

Parkinsoni tõbi (ajus dopamiini tootvate neuronite hulk väheneb).
Püsiv depressioon või anhedoonia (naudingutunde kaotus).
Dopamiini retseptorite või sünteesi kaasasündinud häired.
Pikaajaline stress või trauma, mis vähendab dopamiini tootmist.
Mõned ravimid (nt tüüpilised antipsychootikumid, mis blokeerivad dopamiini retseptoreid).

Võimalikud sümptomid

Liigutushäired: tremor, jäikus, aeglus (bradükineesia), tasakaalurasked.
Väsimus, energia puudus, motivatsioonivähendus (apaatia).
Meeleoluhäired, depressioon, tähelepanuhäired.
Söögiisu muutused ja kaalutõus.

Millal dopamiini taset kontrollida?

Peamised meditsiinilised olukorrad

Kahtlus feokromotsütoomi või muude katehhoolamiinide kasvajate osas (nt kõrge vererõhk, südamepekslemise atakid).
Parkinsoni tõve või teiste parkinsonismi sündroomide diagnoosimine ja jälgimine.
Psühhiaatriliste häirete hindamine (skisofreenia, bipolaarne häire, depressioon), eriti ravivastupidavuse korral.
Hüpotensiooni või autonoomse närvisüsteemi düsfunktsiooni põhjuste väljaselgitamine.
Mõnede ravimite (nt antipsychootikumide) kõrvalmõjude hindamine.

Soovitatavad arstispetsialistid

Neuroloog
Endokrinoloog
Psühhiaater
Onkoloog (kahtlus kasvaja puhul)

Dopamiini normid

Üldine	Dopamiini tase veres on tavaliselt väga madal. Tüüpilised referentsvahemikud võivad sõltuvalt laborist ja meetodist olla näiteks 0–30 pg/mL (plasma) või alla 20 μg/24 h (uriin). Alati tuleb tõlgendada labori esitatud normide kontekstis.
Meestele	Erinevused meeste ja naiste vahel ei ole üldjuhul kliiniliselt olulised, kuigi hormonaalsed erinevused võivad mõningast mõju avaldada.
Naistele	Naistel võivad hormonaalsed muutused (nt menstrualtsükkel, menopaus) mõjutada dopamiini taset, kuid see mõju pole alati selge. Raseduse ajal võib tase muutuda.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Dopamiin tõuseb

Nende haiguste korral on uuringutulemus tavaliselt normist kõrgem

Sümptomid, mille tõttu seda uuringut sageli määratakse

Hüpertensioon (kõrgenenud vererõhk) Paaniahoogus Paanikahoog Higistamine Tugev higistamine (hiperhüdroos) Südamepukslemised Palpitatsioonid Südame kippimised Arütmia Südamevalu Süda lööb ebaühtlaselt Südame löömine on liiga kiire (Tahhükardia)

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!

Nimi *

E-post * (ei avaldata avalikult)

Kommentaar *

Nõustun arutelu reeglitega ja kinnitan, et vastutan oma kommentaari sisu eest ise. *

Arutelu reeglid

Üldsätted. Need reeglid reguleerivad kommentaaride avaldamist portaalis. Kommentaari avaldades kinnitate, et olete reeglitega tutvunud ja nendega nõus. Portaali administratsioonil on õigus reegleid igal ajal uuendada — kehtib avaldamise hetkel kehtiv redaktsioon.
Platvormi staatus. Portaal on üksnes tehniline platvorm, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma arvamusi ja kogemusi. Portaal ei kontrolli kommentaare eelnevalt, ei toimeta neid ega ole nende autor, mistõttu ei vastuta kasutajate avaldatud sisu eest.
Vastutus sisu eest. Kommentaari sisu eest vastutab täies ulatuses selle avaldaja. Kommentaari avaldades kinnitate, et teie sisu ei riku õigusakte ega kolmandate isikute õigusi, ning kohustute hüvitama portaalile ja kolmandatele isikutele kõik teie kommentaarist tulenevad kahjud.
Keelatud sisu. Keelatud on avaldada: linke, reklaami ja enesereklaami; roppusi; solvanguid, kiusamist, laimu ja vihakõnet; enda või kolmandate isikute isikuandmeid (telefoninumbreid, aadresse, e-posti jne); üleskutseid mitte järgida arsti juhiseid või ravist loobuda; eksitavat meditsiinilist teavet; autoriõigusi rikkuvat või muul viisil ebaseaduslikku sisu. Süsteem lükkab osa sellisest sisust automaatselt tagasi, ülejäänu eemaldavad moderaatorid.
Mitte meditsiiniline konsultatsioon. Kommentaarid on kasutajate isiklikud arvamused ja kogemused — need ei ole meditsiiniline konsultatsioon, diagnoos ega raviotsus ega saa asendada tervishoiuspetsialisti hinnangut. Portaal ei vastuta kommentaaride sisu põhjal tehtud otsuste eest.
Isikuandmete töötlemine. Kommentaari avaldamisel salvestatakse ja säilitatakse: teie nimi, e-posti aadress, IP-aadress, seadme ja brauseri teave ning avaldamise aeg. Andmeid töödeldakse kommentaaride avaldamise, modereerimise ja väärkasutuse ennetamise eesmärgil, neid ei avaldata avalikult (välja arvatud teie nimi) ning need võidakse õigusaktidega ettenähtud korras edastada pädevatele asutustele. Teil on õigus oma andmetega tutvuda, nõuda nende parandamist või kustutamist — pöörduge portaalis toodud kontaktidel.
Sisu litsents. Kommentaari avaldades annate portaalile tasuta, mitteainuõigusliku, territoriaalselt piiramatu õiguse kommentaari avaldada, säilitada, modereerida ja portaalis tsiteerida.
Modereerimine ja kaebused. Portaali administratsioonil on õigus omal äranägemisel ja eelneva hoiatuseta eemaldada või toimetada mis tahes kommentaari, blokeerida rikkujate IP-aadresse ja piirata kommenteerimise võimalust. Sobimatust kommentaarist saate teatada nupuga „Teata" — teated vaatavad üle moderaatorid.
Lõppsätted. Reeglitele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Kui mõni reeglite säte tunnistatakse kehtetuks, jäävad ülejäänud sätted kehtima. Kommentaare saavad avaldada üksnes nende reeglitega nõustunud isikud — nõusolekut kinnitatakse vormi juures oleva märkeruudu abil.