MIBG skintigraafia

Ei kohaldu

Näitaja kohta

MIBG skintigraafia on spetsiaalne tuumameditsiiniline kuvamis-uuring, mis kasutab radioaktiivse märgistiga meta-jodobensüülguanidiini (MIBG) neuroendokriinsete kasvajate, nagu feokromotsütoom ja neuroblastoom, tuvastamiseks ja hindamiseks. See meetod võimaldab täpselt visualiseerida nende kasvajate asukohta ja levikut kehas, olles oluline nii diagnoosimisel kui ravi jälgimisel.

Funktsioon
  • Neuroendokriinsete kasvajate (peamiselt feokromotsütoomi ja neuroblastooma) diagnoosimine ja leviku hindamine.
  • Ravi (sh kemoteraapia või radioteraapia) tõhususe jälgimine ning retsidiivi või metastasside avastamine.
Põhimõte
  • Kasutatav MIBG on sünteetiline aine, mis on keemiliselt sarnane organismi loomuliku hormooni noradrenaliiniga ja koguneb eelistatult neuroendokriinsetes rakkudes.
  • MIBG märgistatakse radioaktiivse isotoobiga (tavaliselt jood-123 või jood-131) ning selle kogunemist patoloogilistesse koeprotsessidesse registreeritakse spetsiaalse gammakaameraga.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb teatud ravimeid (nt mõned antidepressandid, kõrverõhuravimid) mõne päeva vältida, kuna need võivad segada MIBG sidumist.
  • Patsient peab uuringule tulema tühja kõhuga ja on soovitatav olla hüdreeritud (joonud piisavalt vedelikku).
  • Naistel tuleb välistada rasedus, lastel ja noorukitel kasutatakse võimalikult madalaid radioaktiivse kiirguse doose.
Protseduur
  • Radioaktiivne MIBG preparaat süstitakse aeglaselt veeni (intravenaalselt).
  • Pärast süsti oodatakse 24–48 tundi, et aine saaks koguneda sihtkoes, ning selle aja jooksul soovitatakse jooga palju vedelikku kiirguse kiiremaks eemaldamiseks.
  • Skaneerimine toimub gammakaameral, tehes tavaliselt terve keha pildistuse mitmest asendist. Pildistamine võib kesta 30–90 minutit.
Positiivne või suurenenud kogunemine
  • Feokromotsütoom (neerupealiste kasvaja) või paraganglioom (väljaspool neerupealiseid).
  • Neuroblastoom (lapstele iseloomulik sümptaatinervisüsteemi kasvaja).
  • Mõned harvemad neuroendokriinsed kasvajad (nt medullaarsed kilpnäärme kartsinoom).
  • Väga harva võivad mõned mitte-neuroendokriinsed kasvajad või põletikulised seisundid anda valepositiivse tulemuse.
Tulemuste tõlgendamine
  • Tulemust hindab kogenud tuumaarst või onkoloog, võttes arvesse kliinilist pilti, anamneesi ja teisi uuringutulemusi.
  • Positiivne tulemus näitab kasvaja täpset asukohta, suurust ja võimalikke metastaase (eriti luustikus või pehmetes kudedes).
  • Tulemus võib olla negatiivne, kui kasvaja ei kogu MIBG-d (nt mõned agressiivsed neuroblastoomi vormid) või kui patsient on võtnud segavaid ravimeid.
Peamised kliinilised olukorrad
  • Kahtlus feokromotsütoomi või neuroblastooma olemasolu kohta sümptomite (nt kõrge vererõhk, südamepekslemine, luuvalu) põhjal.
  • Haiguse täpse leviku (staadiumi) määramine enne ravi algust.
  • Ravi (operatsioon, kemoteraapia) tõhususe hindamine ja retsidiivi avastamine.
  • Metastasside otsing neuroendokriinse vähki põdevatel patsientidel.
Soovitavad spetsialistid
  • Onkoloog (kasvajahaiguste eriarst)
  • Endokrinoloog (siseeritussüsteemi eriarst)
  • Tuumaarst (tuumameditsiini eriarst) või radioloog