Südame löökide vahelejäämine
Kirjeldus
See on tunne, nagu süda "jätaks ühe löögi vahele" või tunnetatakse korrapäratu tuksumine. Sageli kirjeldatakse seda kui lühikest peatust südame löögis, millele võib järgneda tugevam või "löök rinnus".
Südame löökide vahelejäämine ehk ekstrasüstool on enneaegne südame kokkutõmme, mis tekib enne seda, kui süda on lõpuni täitunud verega. See põhjustab lühikese pausi („vahelejäämise“ tunnetuse), millele järgneb tugevam löök, kuna süda lööb välja rohkem verd, mis on kogunenud pikema täitumisaja jooksul. Enamasti on see harilik ja sageli kahjutu südame rütmihäire, mida võivad esile kutsuda stress, väsimus või teatud ained nagu kofeiin. Kuid mõnel juhul võivad sagedased ekstrasüstoolid viidata südame aluseks olevale seisundile.
- Stress, ärevus või emotsionaalne pinge
- Väsimus või unehäired
- Kofeiini, nikotiini või alkoholi tarbimine
- Mõned ravimid (nt nohu- või astmaravimid, mõned dieeditabletid)
- Elektroliidide tasakaalutus (nt kaaliumi või magneesiumi puudus)
- Rasedus või hormonaalsed muutused
- Südame aluseks olevad seisundid (nt südamepuudulikkus, südameklapi haigus, müokardiit, endine südamerabandus)
- Hüpertüreoos (liiga aktiivne kilpnääre)
- Anemia (verevaegus)
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
- Südame rütmihäired (nt atriumfibrillatsioon)
Kui südame löökide vahelejäämine on haruldane ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võib aidata järgmine:
1. Puhka ja vähenda stressi: Proovi lõõgastusvõtteid nagu sügav hingamine, meditatsioon või kerge jalutuskäik.
2. Välti käivitajaid: Piira või välti kofeiini (kohv, tee, energiajookid), nikotiini ja alkoholi.
3. Joo piisavalt vedelikku: Dehüdratsioon võib soodustada südame rütmihäireid.
4. Säilita tervislik une režiim.
5. Jälgi oma sümptomeid: Võib olla kasulik pidada päevikut, et märkida, millal ja mitu korda südame löögid vahele jäävad ning mis võis neid esile kutsuda (nt toit, tegevus, stress).
6. Ära võta ise ravimeid südame rütmihäirete vastu ilma arsti nõusolekuta. Kui sümptomid ei parane või muutuvad sagedasemaks, konsulteeri perearstiga.
- Tugev või survav rinnalööge, mis valgub käesse või kaela
- Äge hingeldus või lämbumistunne
- Pearinglus, minestamine või peaaegu minestamine
- Kiire või korrapäratu südame löögisagedus (pekslemine), mis tekib järsult
- Segadus või vähenenud teadvustase
- Südame löökide vahelejäämine muutub järsult sagedasemaks või hullemaks
- Kaasnevad uued sümptomid nagu väsimus, jõuetus või hingeldus igapäevastes tegevustes
- Sümptomid segavad magamist või igapäevast elu
- Sul on teadaolev südamehaigus või kõrge risk selle tekkeks (nt peres ajalugu)
- Oled mures oma sümptomite pärast, isegi kui need tunduvad kerged