Südame peatustunne
Kirjeldus
Südame peatustunne on subjektiivne tunne, nagu süda teeks lühikese pausi või jätaks löögi vahele. Sageli kirjeldatakse seda kui 'põrkamist', 'kukkumist' või 'väristamist' rindkeres. See võib olla üksik juhtum või korduv nähtus, mis tekitab muret, kuid mitte alati pole see ohtlik.
Südame peatustunne on füsioloogiline reaktsioon, kus süda teeb lühikese peatuse või ebatavalise löögi. Enamasti on see põhjustatud ekstrasüstoolidest – enneaegsetest südame lihaskoe kokkutõmmetest, mis häirivad normaalset rütmi. Pärast sellist enneaegset lööki järgneb pikem taastumisaeg, mida aju tõlgendab kui 'peatust'. See on sageli kahjutu, eriti tervetel inimestel, kuid võib olla ka märk südame-veresoonkonna või muude terviseprobleemide kohta. Süda võib reageerida stressile, hormonaalsetele muutustele või välistele stiimulitele, põhjustades seda tüüpilist tunnet.
- Stress, ärevus või emotsionaalne pingeseisund
- Füüsiline väsimus või ülepingutus
- Kofeiini, energiajookide või alkoholi tarbimine
- Nikotiin (suitsetamine)
- Mõned ravimid (nt astmaravimid, köha- ja nohuained, mõned dieeditabletid)
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
- Magusustoit või kiired süsivesikud
- Hormonaalsed muutused (rasedus, menopaus, menstruatsioonitsükkel)
- Südame rütmihäired (nt südame fibrillatsioon, ekstrasüstoolid, takükardia)
- Südame struktuurprobleemid (klapide defektid, kardiomüopaatia, südamepuudulikkus)
- Müokardiinfarkt (südamerabandus) või südamepõletik
- Kaela- või selgroo probleemid (närvivalud)
- Hüpertüreoos (kilpnäärme ületalitus) või muud hormonaalsed häired
- Anemia (verevaegus) või madal veresuhkur
- Elektrolüütide tasakaalutus (nt madal kaalium või magneesium)
- Kopsuemboolia või sügav veenitromb
- Mürgistus (nt digitaalisega) või rasked infektsioonid
Kui südame peatustunne esineb harva ja ilma tõsiste kaassümptomiteta, võib rakendada järgmisi meetmeid:
1. Puhka ja vähenda stressi: Kasuta lõdvestumistehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon, jooga või progressiivne lihaste lõdvestus. Püüa minimeerida stressi tekitavaid tegureid.
2. Välti käivitajaid: Vähenda või lõpeta kofeiini (kohv, tee, energiajoogid), alkoholi ja nikotiini tarbimine. Välti rasvaseid või magusaid toite, mis võivad põhjustada veresuhkru kõikumisi.
3. Joo piisavalt vett: Hoida normaalset vedeliku taset, et vältida dehidratatsiooni, mis võib soodustada rütmihäireid.
4. Korrapärane kerge füüsiline tegevus: Jalutamine, ujumine või jalgrattasõit parandavad südame tervist, kuid vältige äkilist ülepingutust. Enne treeningut konsulteeri arstiga, kui on olemas südamehaigused.
5. Tervislik toitumine: Söö toite, mis on rikkad magneesiumi ja kaaliumiga (nt banaanid, pähklid, rohelised lehtköögiviljad, avokaado). Võimalusel kasuta toidulisandeid ainult arsti soovitusel.
6. Korrapärane uni: Püüdle 7–9 tunni kvaliteetse uneni ööpäevas, sest väsimus võib esile kutsuda südame rütmihäireid.
7. Jälgi oma südame tööd: Pulsi regulaarne mõõtmine võib aidata tuvastada mustreid. Võib kasutada ka südamerütmi monitoreid (nt nutikellad).
8. Välti lamamist kohe pärast sööki: Oota mõni tund, enne kui heidad pikali, et vähendada südamele survet.
Kui sümptomid ei parane või muutuvad sagedasemaks, on oluline pöörduda arsti poole, isegi kui kiiret abi ei nõuta.
- Rindvalu, survetunne või koomus rindkeres, mis võib levida õlale, käsivarrele, kuklale või lõuale
- Äkiline või tugev hingeldus, õhupuudus või võimatus normaalselt hingata
- Teadvuse kaotus, uimastus, pearinglus või äkiline nõrkus
- Kõrge vererõhk (üle 180/110 mmHg) või äkiline vererõhu langus
- Kiire (üle 120 lööki/min) või aeglane (alla 50 lööki/min) ebatasane südamerütm
- Sinakas (tsüanootiline) nahavärvus, eriti huultel või sõrmedes
- Kestev iiveldus, oksendamine või külm higistamine
- Kui südame peatustunne on esimest korda ja eriti tugev, või kui see kaasneb kõrge palavikuga
- Kui peatustunne on sagedane (nt mitu korda minutis) ja segab igapäevast tegevust või une kvaliteeti
- Kui patsiendil on eelnev südamehaigus (nt südamerabandus, südamepuudulikkus) või peres südamehaiguste ajalugu