Kontroitiini sulfaat uriinis

Kvantitatiivne · mg/g kreatinino

Normaalsed väärtused

Kontroitiini sulfaat uriinis normid
Üldine
Normaalväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist ja meetodist. Üldiselt peetakse normaalseks tase alla 30 mg/g kreatiniini (24-tunnise uriini kohta).
Mehed
Meestel: tavaliselt alla 25 mg/g kreatiniini.
Naised
Naistel: tavaliselt alla 35 mg/g kreatiniini. Väärtused võivad tõusta menopausi ajal.

Näitaja kohta

Kontroitiini sulfaat on glükosaminoglükaan, mis on levinud sidekoes ja kõhrus. Selle sulfaatide sisalduse mõõtmine uriinis on oluline meetod kõhrete ainevahetuse ja võimalike kahjustuste hindamiseks. Uuring aitab diagnoosida ja jälgida erinevaid liigese- ja sidekoehaigusi.

Funktsioon
  • Kontroitiini sulfaat on oluline komponent kõhres ja sidekoes, mis tagab struktuuri terviklikkuse, vedeliku sidumise ja šoki neelamise.
  • See kuulub glükosaminoglükaanide hulka ja mängib olulist rolli kõhre mehaaniliste omaduste säilitamisel.
Päritolu ja tähtsus
  • Kontroitiini sulfaadi lagunemise produktid erituvad uriiniga. Nende kontsentratsioon peegeldab kõhre metaboolset aktiivsust või lagunemist.
  • Kõrgendatud tase uriinis võib viidata kõhre kahjustusele või suurenenud lagunemisele, mis on seotud näiteks osteoartriidi või teiste degeneratiivsete protsessidega.
Protseduur
  • Enamasti kogutakse uriin 24 tunni jooksul spetsiaalsesse anumasse. Mõnikord piisab ka hommikuse esimese uriiniproovist.
  • Proov säilitatakse ja transportitakse jahedas. Laboris määratakse kontroitiini sulfaadi kontsentratsioon, mida tavaliselt normaliseeritakse kreatiniini suhtes tulemuse täpsemaks võrdlemiseks.
Ettevalmistus
  • Enne proovikogumist on soovitatav vältida raske füüsilise koormuse võtmist, kuna see võib tulemust mõjutada.
  • Teatud ravimeid (nt glükokortikoidid) tuleb võimalusel katkestada arsti nõusolekul, sest need võivad moonutada tulemust.
Degeneratiivsed ja põletikulised haigused
  • Osteoartriit (liigesekulumishaigus) – kõrgeimad väärtused on seotud aktiivse kõhre lagunemisega.
  • Reumatoidartriit ja teised põletikulised artriidid.
  • Anküloseeriv spondülüüt.
Muud meditsiinilised seisundid
  • Liigeste traumad või operatsioonid.
  • Mõned harvad sidekoehaigused (nt Marfani sündroom).
  • Vähi metastaasid luudesse või liigestesse.
Võimalikud põhjused
  • Füsioloogiline olukord, kus kõhre lagunemine on vähene.
  • Mõned ainevahetushaigused, mis mõjutavad glükosaminoglükaanide sünteesi.
  • Pikaajaline kortikosteroidide ravi võib vähendada kõhre lagunemist.
Kliinilised sümptomid
  • Krooniline liigese- või seljavalu.
  • Liigese jäikus, turse või liikumispiirangud.
  • Kahtlus osteoartriidi või teiste kõhrehaiguste kujunemise kohta.
Spetsialistid
  • Reumatoloog – hindab põletikuliste ja degeneratiivsete liigesahaiguste kulgu.
  • Ortopeed – hindab liigesekahjustusi ja osteoartriidi raskusastet.