Haavakülvik

Kirjeldav

Näitaja kohta

Haavakülvik on mikrobioloogiline uuring, mille käigus analüüsitakse haavast võetud proovi mikrobioloogilise kasvu suhtes. Selle eesmärk on tuvastada infektsiooni põhjustajad (nt bakterid, seened) ja määrata nende tundlikkus antibiootikumidele, et valida efektiivne ravi.

Mis on haavakülvik?

Funktsioon

Tuvastada haavas või kudedes paljunevad infektsioonitekitatavad mikroorganismid (bakterid, seened).
Määrata tuvastatud mikrobide tundlikkus erinevatele antibiootikumidele (antibiogramm), et juhtida ravivalikuid.

Protsess

Proovi (nt haavasecreet, kude) võtmine steriilsetel tingimustel.
Proovi külvamine spetsiaalsetele toitkeskkondadele, mis soodustavad erinevate mikrobide kasvu.
Külviku inkubeerimine ja jälgimine 24–72 tunni jooksul, et hinnata mikroobikoosluste teket.

Kuidas proovi võetakse ja analüüsitakse?

Ettevalmistus ja proovivõtt

Haavapiirkond puhastatakse hoolikalt, et vältida nahal asuvate tavaliste mikrobide sattumist proovi.
Proovi võetakse sügavalt haavast steriilse tampooni, süstla või biopsia abil, et saada parim materjal.
Proov asetatakse steriilsesse konteinerisse ja transporditakse kiiresti laborisse analüüsiks.

Analüüs laboris

Laboris proovi külvatakse erinevatele selektiivsetele toitkeskkondadele, mis on suunatud konkreetsetele patogeenidele.
Külvikud hoitakse termostaadis sobival temperatuuril ja jälgitakse igapäevaselt mikrobikasvu.
Kui kasv on täheldatud, tehakse mikrobite tuvastamine (nt biokeemilised testid) ja antibiootikumitundlikkuse test.

Positiivne haavakülvik: mida see tähendab?

Tulemuse tõlgendamine

Positiivne tulemus näitab, et proovis leidus patogeenseid mikrobe, mis võivad põhjustada haavainfektsiooni.
Tulemusele lisatakse tavaliselt informatsioon tuvastatud mikroobi kohta (nt liik) ja antibiootikumide tundlikkuse nimistu.

Levinumad tuvastatavad mikroobid

Staphylococcus aureus (sh MRSA)
Streptococcus pyogenes
Pseudomonas aeruginosa
Escherichia coli (E. coli)
Anaeroobsed bakterid (nt Bacteroides spp.)
Seened (nt Candida spp.)

Indikatsioonid: millal tehakse haavakülvik?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus haavainfektsiooni korral (puna, paistetus, valu, roie eritumine).
Raskesti paranevad kroonilised haavad (nt diabeedilise jala haavandid, survehaavad).
Pärast kirurgilist sekkumist, kui tekib oht infektsiooni tekkeks või on märke infektsioonist.
Süsteemse infektsiooni (sepsis) puhul, kui haav võib olla infektsiooniallikas.

Kes tellib ja hindab uuringut?