Paistes igemed
Kirjeldus
Paistes igemed on tavaline sümptom, mille korral igemed on turvased, punased, tundlikud ja võivad verdada, eriti hambaid puhastades või niites. See on tihti esimene märk igemeprobleemidest.
Paistes igemed (gingivaalne edema) on igemekoe turvumine, mis tekib vedeliku kogunemisest põletikulise reaktsiooni tõttu. Kui igemed on ärritatud või nakatunud, suurendab keha verevarustust ja lubab põletikumedaatoreid (nt histamiini) vabastada, mis tekitab kapillaaride läbitavust. See põhjustab vedeliku väljavoolu veresoontest ümbritsevatesse kudedesse, mille tulemuseks on turse. Turse on kaitsemehhanism, mis aitab isoleerida kahjustatud piirkonda ja transportida immuunsüsteemi rakke infektsioonikolde. Enamasti on see seotud igemepõletikuga (gingiviit), kuid võib viidata ka teistele seisunditele.
- Vale hügieen: Plaki kogunemine hambakaela piirkonnas põhjustab bakteriaalset põletikku (gingiviiti).
- Liiga jõuline hammaste pesemine või kõva hambaharjaga hõõrumine võib igemeid mehaaniliselt ärritada.
- Toitetera vigastus: Näiteks kriipsutamine kalaluu või krõbeda toiduga.
- Hormonaalsed muutused: Raseduse, menopausi või menstruatsioonitsükli ajal võivad hormoonid teha igemeid tundlikumaks ja vastuvõtlikumaks põletikule.
- Mõned ravimid: Eriti vere survet alandavad preparaadid (nt kaltsiumikanalite blokaatorid), antikonvulsandid (nt fenytoiin) või immunosupressandid võivad põhjustada igemete kasvu ja turvet.
- Toitumispuudulikkus: C-vitamiini puudus (skorbuut) nõrgestab sidekude ja soodustab igemepõletikku.
- Stress: Põhjustab kortisooli tõusu, mis nõrgestab immuunsüsteemi ja suurendab põletikku.
- Gingiviit: Bakteriaalsest plaagist põhjustatud igemepõletik – kõige tavalisem põhjus. Ravimata jäetuna võib areneda parodontiidiks.
- Parodontiit: Põletikuline haigus, mis kahjustab igemeid, hambajuure kinnitust ja lõuuluud. Võib põhjustada hambakaotust.
- Igemete infektsioon: Näiteks abstsess (mädanik), mis tekib bakterite sattumisel igemekesse ja põhjustab lokalset, valulikku turvet.
- Süsteemsed haigused: Diabeet (veresuhkru tasakaalutus soodustab infektsioone), autoimmuunhaigused (nt lupus, krooniline põletikuline haigus) või vereloomehäired (nt leukeemia).
- Allergilised reaktsioonid: Näiteks hambapastast, suu loputusvedelikust või toidulisanditest.
- Vitamiinipuudused: Peale C-vitamiini võivad ka B-vitamiinide (eriti B2, B3, B12) puudused igemeid kahjustada.
Kui paistes igemed on kerge ja ilma tõsiste lisasümptomiteta, võid proovida neid meetmeid:
1. Paranda suuhügieeni: Pese hambaid 2 korda päevas pehme või keskmise karedusega hambaharjaga, kasutades floridi sisaldavat hambapastat. Kasuta hamba niiti või interdentaalibrusit igapäevaselt, et eemaldada plak hambavahedest.
2. Soolalahus: Loputa suud 2-3 korda päevas soojaga soolalahusega (1 tl soola 250 ml soojas vees). See vähendab turvet ja desinfitseerib.
3. Ärrituste vältimine: Vältige tubakatoodete tarbimist ja alkoholi, kuna need ärritavad igemeid. Samuti väldi liiga kuuma, külma või vürtsikat toitu.
4. Külmkompress: Rakenda väljastpoolt põskedele külmkompressi (mähitud rätikuga jää) 10-15 minutiks, et vähendada turvet ja valu.
5. Piisav hüdratatsioon: Joo palju vett, et suu ei kuivaks – kuiv suu soodustab bakterite kasvu.
6. Toitumine: Söö C- ja D-vitamiini rikkast toitu (tsitrusviljad, paprika, kale, kala). Väldi liiga palju suhkrut.
7. Vaheta hambaharja: Kui hambaharjas on jäik, vaheta pehme vastu.
8. Vabalt müüdavad vahendid: Võid proovida antiseptilisi suuloputusi (nt klorheksidiini põhised), kuid mitte pikemat kui 2 nädalat järjest, sest need võivad põhjustada püsivat pigmentatsiooni hammastel.
Need meetmed aitavad kergetel juhtudel, kuid ei asenda arsti konsultatsiooni, kui sümptomid püsivad või halvenevad.
- Raske hingamisraskus või neelamisraskus koos tursega – see võib viidata raskele allergilisele reaktsioonile (anafülaksia) või sügavale kaela abstsessile, mis surub hingamisteid.
- Äge, kiiresti leviv turse näole, kaelale või keelele, eriti kui see on valulik.
- Kõrge palavik (üle 39°C) koos paistetud igemetega, mis võib viidata süsteemsele infektsioonile.
- Segadus, uimasus või teadvuse muutus – võib olla märk infektsiooni levikust verre (sepsis).
- Püsiv või halvenev turse, mis ei vähene 5-7 päeva jooksul hoolikast koduseist meetmeist.
- Sagedane või spontaanne verejooks igemetest (mitte ainult hambapesemisel).
- Tugev, pulssiv valu või lööve paistes piirkonnas, mis võib viidata abstsessile.
- Hammaste lõdvenemine või positsiooni muutus (hambad näivad pikemad, kuna igemed taganevad).
- Mäda eritumine igemetest või halb lõhn suust.
- Krooniline valu või ebamugavustunne, mis segab söömist või magamist.
- Eelnevalt diagnoositud süsteemse haigusega (nt diabeet, südamehaigus, immuunpuudulikkus) patsiendil ilmnevad paistes igemed.