Melatoniini profiil

Kvantitatiivne · pg/mL

Normaalsed väärtused

Melatoniini profiili normid

Üldine

Melatoniini normid sõltuvad tugevalt ööpäevajast ja meetodist. Tüüpiliselt on öösel (22:00-02:00) tase kõrgeim ja päeval madalaim. Absoluutsed väärtused võivad laborite vahel erineda.

Mehed

Tervetel täiskasvanud meestel ööse tipptase võib olla 20-80 pg/mL (vereplasma).

Naised

Tervetel täiskasvanud naistel ööse tipptase on sarnane, kuid võib raseduse ja menopausi ajal muutuda.

Näitaja kohta

Melatoniini profiil on spetsiaalne hormoonanalüüs, mille käigus mõõdetakse melatoniini – unetsükli reguleeriva hormooni – taset veres või süljes erinevatel ööpäeva aegadel. See profiil annab ülevaate organismi endogeensest rütmist ja võib aidata diagnoosida unehäireid või hormonaalseid tasakaalutusid. Tüüpiliselt tehakse mitu proovi üle 24-tunni perioodi.

Mis on melatoniini profiil?

Funktsioon

Hindab organismi endogeenset tsirkadiaanset rütmi (24-tunnist sisekella).
Mõõdab unet-hõivatust regulreeriva hormooni – melatoniini – taset ööpäeva jooksul.
Võimaldab tuvastada melatoniini eritumise mustri ehk profiili häireid.

Meetod

Enamasti tehakse korduvaid vereproove ööpäeva jooksul (näiteks iga 4-6 tunni tagant).
Mõnel juhul kasutatakse ka sülje proove, mida saab kodus koguda.

Protseduuri ettevalmistus ja käik

Ettevalmistus

Enne proovide kogumist võib olla vajalik teatud ravimite (näiteks unerohud, beetablokaatorid) ajutine katkestamine (arsti nõuandel).
Tuleb vältida alkoholi ja kofeiini vähemalt 24 tundi enne proovide kogumist.
Soovitatav on hoida tavalist une-eelset rutiini ja vältida erevalgust öösel.

Protseduur

Proovid kogutakse reeglina haiglas või spetsiaalses diagnostikakeskuses.
Vene punktsiooni tehakse mitu korda ööpäeva jooksul eelnevalt määratud aegadel.
Mõnikord kasutatakse ka ööpäevast kateterit, et vältida korduvaid punktsioone.
Alternatiivina saab patsient ise koguda süljeproove ettenähtud aegadel spetsiaalsetesse torukestesse.

Kõrge melatoniini profiil (põhjused)

Füsioloogilised põhjused

Pimedas viibimine või valguse puudumine (näiteks pikaajaline öötöö või polaaröö).
Vanas eas melatoniini eritumine võib olla tugevam ja kauem kestev.

Kliinilised seisundid

Tsirkadiaansete rütmide häired (näiteks hilistunud une faasi sündroom).
Mõned tüüpi pärilikud või omandatud unetushäired.
Mõned neuroloogilised haigused (näiteks Parkinson).
Mõned pahaloomulised kasvajad (näiteks seedetrakti neuroendokriinsed kasvajad).

Välised tegurid

Melatoniini toidulisandite või ravimite süstemaatiline tarbimine.

Madal melatoniini profiil (põhjused)

Elustiili ja keskkonna põhjused

Öise valgusreostuse (sinise valguse) pikaajaline mõju (nutitelefonid, arvutiekraanid).
Ebaregulaarne unerežiim või pidev vahetustetöö.
Kõrge stressi tase.

Meditsiinilised seisundid

Unealguse või une katkemisega seotud unetushäired.
Pinekahäired või depressioon.
Mõned nägemisnärvi või hipotalamuse kahjustused.
Vananedes melatoniini tootmine looduslikult väheneb.

Indikatsioonid: millal tehakse melatoniini profiili analüüs?

Peamised näidustused

Kahtlus tsirkadiaansete rütmihäirete korral (näiteks džetlag, vahetustetöö häired, hilistunud/kiirenenud une faasi sündroom).
Rasked ja pikaajalised unetushäired, mis ei reageeri tavapärasele raviks.
Hinnates mõne neuroloogilise või psühhiaatrilise haiguse (näiteks bipolaarne häire) seotust une tsüklitega.
Kahtlus mõne haruldase kasvaja (näiteks pinealooma) korral.

Soovitavad erialad