Jäikunad
Jäikunad on tuntetus, kus lihased muutuvad liiga pinguliseks, tõmbunud, või tuimaks, tekitades ebamugavust, piiranguid liigutustes ja valu.
Lihaste jäikus on tavaliselt lihaste pinge suurenemise tulemus, mis võib olla põhjustatud liigse pingestumise, pikaajalisest samas asendis istumisest või lamamisest, füüsilisest pingutusest või kudesete põletikust. See on keha vastus kahjustuse, pinge või põletikule – lihased tõmbuvad kokku kaitseks, muutudes seega jäigaks ja vähem paindlikuks. Lihased jäävad pool-kokkutõmbunud olekusse, piirades vereringet ja suurendades valutundlikkust.
- Pärast uut või tavapärasest intensiivsemat trenni (hilinenud lihasevalu ehk DOMS).
- Ebaõige asend või liikumatus pika aja jooksul (nt istumine arvuti taga, pikk sõit autoga).
- Stress, ärevus ja pinge, mis põhjustab lihaste tahtmatut pingestust.
- Liigne füüsiline koormus ilma piisava venituseta.
- Väsimus või unehäired.
- Skeletilihaskonna haigused (nt fibromüalgia, mitmed müopaatia tüübid).
- Autoimmuunhaigused (nt revmatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus).
- Neuroloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi, multiple skleroos, insult).
- Elektroliitide tasakaalutus (nt naatriumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus).
- Krooniline valu või põletik (nt osteoartriit).
- Külmumine või külmatrauma (põhjustades lihaste ja ümbruskude jäikust).
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid, et leevendada jäikust:
* Puhka ja kuula oma keha: Võta paus ja välti liigutusi, mis teevad valu.
* Lema soojendamine: Rakenda sooja või sooja duši alla jäikusega piirkonda 15–20 minutiks, et lihaseid lõdvestada ja vereringet parandada.
* Õrge venitus: Tee õrgeid venitusi, vältides järsku liigutust või pingutust.
* Kerge massaaž: Masseeri jäikunud piirkonda õrnalt, et parandada vere- ja lümfiringet.
* Vee ja elektroliitide tarbimine: Joo piisavalt vett – dehidratatsioon võib tekitada krampe ja jäikust.
* Vabalt müüvad valuvaigistid: Kui vaja, võid proovida paratsetamooli või ibuprofeeni, et leevendada valu ja põletikku. Jälgi annustusjuhiseid.
* Soojad vannid: Õhtul võib soe vann aidata lihaseid lõdvestada.
* Regulaarne kerge liikumine: Lihtsad jalutuskäigud aitavad lihaseid soojendada ja jäikust vähendada.
- Tugev või äkiline valu, mis ei leevene puhkamise ja valuvaigistitega.
- Jäikus pärast trauma (nt kukkumine, löök).
- Lihaste nõrkus, tuimus või kipitamine kehaosas (võib viidata närvikahjustusele).
- Kõrge palavik (üle 38,5 °C) ja lihasejäikus.
- Uue lihaste väsimuse, jõuetuse või raskuse esinemine (võimalik müasteenia gravis).
- Päevade vältel halvenev seisund või jäikuse levimine teistesse kehaosadesse.
- Liigeste turse või punetus koos jäikusega.
- Äkiline lihaste nõrkus või halvatus (näiteks näo või jäsemete osas).
- Jäikuse kõrval kaasnev raskused hingamise või neelamisega.
- Kaotatud teadvus või segasus.
- Kaela jäikus koos kõrge palavikuga ja valguse kartusega (meningiidi kahtlus).
Seotud uuringud: Jäikunad
Uuringud, mida arstid kõige sagedamini määravad, et selgitada välja selle sümptomi põhjus.
Kuvatakse 12 tähtsaimat 38 seotud uuringust.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle sümptomi kohta: millal seda tundsite, mis oli põhjus, mis aitas. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!