Jäikunad

Kirjeldus

Jäikunad on tuntetus, kus lihased muutuvad liiga pinguliseks, tõmbunud, või tuimaks, tekitades ebamugavust, piiranguid liigutustes ja valu.

Mida tähendab jäikunad?

Lihaste jäikus on tavaliselt lihaste pinge suurenemise tulemus, mis võib olla põhjustatud liigse pingestumise, pikaajalisest samas asendis istumisest või lamamisest, füüsilisest pingutusest või kudesete põletikust. See on keha vastus kahjustuse, pinge või põletikule – lihased tõmbuvad kokku kaitseks, muutudes seega jäigaks ja vähem paindlikuks. Lihased jäävad pool-kokkutõmbunud olekusse, piirades vereringet ja suurendades valutundlikkust.

Kõige sagedasemad põhjused

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused

Pärast uut või tavapärasest intensiivsemat trenni (hilinenud lihasevalu ehk DOMS).
Ebaõige asend või liikumatus pika aja jooksul (nt istumine arvuti taga, pikk sõit autoga).
Stress, ärevus ja pinge, mis põhjustab lihaste tahtmatut pingestust.
Liigne füüsiline koormus ilma piisava venituseta.
Väsimus või unehäired.

Tõsisemad haigused ja märguanumid

Skeletilihaskonna haigused (nt fibromüalgia, mitmed müopaatia tüübid).
Autoimmuunhaigused (nt revmatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus).
Neuroloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi, multiple skleroos, insult).
Elektroliitide tasakaalutus (nt naatriumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus).
Krooniline valu või põletik (nt osteoartriit).
Külmumine või külmatrauma (põhjustades lihaste ja ümbruskude jäikust).

Abi kodus

Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid, et leevendada jäikust:

Puhka ja kuula oma keha: Võta paus ja välti liigutusi, mis teevad valu.
Lema soojendamine: Rakenda sooja või sooja duši alla jäikusega piirkonda 15–20 minutiks, et lihaseid lõdvestada ja vereringet parandada.
Õrge venitus: Tee õrgeid venitusi, vältides järsku liigutust või pingutust.
Kerge massaaž: Masseeri jäikunud piirkonda õrnalt, et parandada vere- ja lümfiringet.
Vee ja elektroliitide tarbimine: Joo piisavalt vett – dehidratatsioon võib tekitada krampe ja jäikust.
Vabalt müüvad valuvaigistid: Kui vaja, võid proovida paratsetamooli või ibuprofeeni, et leevendada valu ja põletikku. Jälgi annustusjuhiseid.
Soojad vannid: Õhtul võib soe vann aidata lihaseid lõdvestada.
Regulaarne kerge liikumine: Lihtsad jalutuskäigud aitavad lihaseid soojendada ja jäikust vähendada.

Millal kiiresti pöörduda arsti poole?

Kiire arstiabi on vajalik, kui jäikusega kaasneb üks järgmistest sümptomitest:

Tugev või äkiline valu, mis ei leevene puhkamise ja valuvaigistitega.
Jäikus pärast trauma (nt kukkumine, löök).
Lihaste nõrkus, tuimus või kipitamine kehaosas (võib viidata närvikahjustusele).
Kõrge palavik (üle 38,5 °C) ja lihasejäikus.
Uue lihaste väsimuse, jõuetuse või raskuse esinemine (võimalik müasteenia gravis).
Päevade vältel halvenev seisund või jäikuse levimine teistesse kehaosadesse.
Liigeste turse või punetus koos jäikusega.

Vajadus kiiret erakorralist arstiabiteenust (kutsuge kiirabi 112):

Äkiline lihaste nõrkus või halvatus (näiteks näo või jäsemete osas).
Jäikuse kõrval kaasnev raskused hingamise või neelamisega.
Kaotatud teadvus või segasus.
Kaela jäikus koos kõrge palavikuga ja valguse kartusega (meningiidi kahtlus).

Seotud uuringud

Otsi sümptomit

Achillese kõõluse valu Achilleuse kõõluse valu Aeglane ejakulatsioon Aeglane mõtlemine Aeglane puls (Bradükardia) Aeglane pupilla reaktsioon Aeglane seedimine Aeglane südamelöök (Bradükardia) Aevastamishoogud Aevistamine tolmu tõttu Afoonia Afted (valged haavakesed suus) Äge kõhuvalu Äge kõrvavalu Äge seljavalu Äge seljavalul Ahenevõru Ajuseis Ajutine teadvuse kaotus (sünkoop) Ajuudu