Vaskuliit

Vaskuliit on meditsiiniline seisund, mida iseloomustab veresoonte seina põletik. Põletikuline protsess kahjustab veresoonte seinu, põhjustades nende paksenemist, nõrgenemist, ahenemist või arsiljäämist. See võib toimuda arterites, veenides ja kapillaarides, mis varustavad verd erinevatele elunditele ja kudedele. Terve immuunsüsteem ründab ekslikult organismi enda veresooni, mis põhjustab kahjustust. Mõjutatud võivad olla nii väikesed (nagu neerude kapillaarid) kui ka suured veresooned (nagu aordi suured harud). Haiguse kulg ja sümptomid sõltuvad otseselt sellest, millised veresooned ja seeläbi millised elundid on kahjustatud.

Vaskuliidi täpsed põhjused jäävad sageli ebaselgeks, kuid seda käsitletakse autoimmuunhaigusena. Põhiline mehhanism on immuunsüsteemi häire, mille tõttu keha toodab antikehi, mis ründavad enda veresooni, põhjustades põletikku. Riski suurendavad tegurid võivad hõlmata:

• Geneetilist kalduvust: teatud geneetilised tegurid võivad suurendada haigestumisohtu.
• Nakkused: mõned viirus- või bakterinfektsioonid (nt hepatiit B või C) võivad käivitada immuunreaktsiooni, mis areneb vaskuliidiks.
• Teised autoimmuunhaigused: patsientidel, kellel on revmatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus või sklerodermia, on suurem risk.
• Ravimid: mõned ravimid (eriti teatud antibiootikumid, türoostatikud) võivad harva põhjustada ravimipõhist vaskuliiti.
• Keskkonnategurid: kokkupuude teatud kemikaalide või toksiliste ainete võib olla käivitavaks faktoriks.
• Vanus: mõned vaskuliidi vormid on iseloomulikud konkreetsele vanusele (nagu Kawasaki tõbi lastele).

Vaskuliidi diagnoosimine võib olla keeruline, kuna sümptomid sarnanevad paljude teiste haigustega. Protsess algab põhjaliku anamneesi võtmise ja füüsilise uuringuga. Seejärel võidakse kasutada mitmeid erinevaid meetodeid:

• Veretestid: Üldine verepilt võib näidata põletikunäitajaid (nt kõrgenenud CRP, kiire erütrotsüütide settimiskiirus – ESR). Spetsiifilised testid, nagu antineutrofiilsete tsütoplasma antikehade (ANCA) test, aitavad tuvastada teatud vaskuliititüüpe.
• Uriini analüüs: Valgu või vere olemasolu uriinis võib viidata neerude kahjustusele.
• Pildidiagnostika: Kuvamis-uuringud nagu rindkere röntgen, kompuutertomograafia (CT), magnetresonantstomograafia (MRT) või angiograafia aitavad visualiseerida veresoonte seisundit ja kahjustusi sisemistes organites.
• Biopsia: See on kuldstandard paljude vaskuliitide kinnitamiseks. Arst võtab väikese koeproovi kahjustunud elundist (naha, neeru, lihase või muust) ja saadab selle histoloogiliseks uurimiseks, et tuvastada iseloomulikke põletikulisi muutusi veresoonte seintes.

Ravi eesmärk on põletiku mahasurumine, immuunsüsteemi aktiivsuse vähendamine (immunsuppressioon), sümptomite leevendamine ja püsiva elundkahjustuse vältimine. Ravikava sõltub vaskuliidi tüübist, raskusastmest ja kahjustunud organitest.

• Põletikuvastased ravimid: Kortikosteroidid (nagu prednisolon) on esmaseks raviks enamikel vaskuliitidel, et kiirelt ja tõhusalt põletikku kontrolli alla saada.
• Immunsuppressandid: Raskematel juhtudel või steroidkura vähendamiseks kasutatakse ravimeid, mis pärsivad immuunsüsteemi, nt tsüklofosfamiid, metotreksaat, azatioopriin või mikofenolaat.
• Bioloogilised preparaadid: Uuemat tüüpi ravimid, nagu rituksimaab, suunatud spetsiifilistele immuunsüsteemi komponentidele, kasutatakse teatud vaskuliitide (nt Granulomatoosne polüangiit) puhul.
• Toetusravi: See hõlmab vererõhu kontrolli, kolesterooli langetamist, osteoporoosi ennetamist (mis võib olla steroide kõrvalmõju) ja valu leevendamist.
• Kirurgiline sekkumine: Harvadel juhtudel võib olla vaja operatsiooni, et parandada veresoonte kahjustusi (nagu aneürisma) või taastada verevoogu elundisse.
• Eluviisi muutused: Tervislik toitumine, suitsetamisest loobumine ja regulaarne, kuid mõõdukas füüsiline aktiivsus on olulised terve eluviisi osad.

Vaskuliit võib progresseeruda ja põhjustada pöördumatut kahjustust, seega on oluline otsida meditsiinilist nõu õigeaegselt. Pöörduge kindlasti perearsti või reumatoloogi poole, kui teil esineb:

• Põhjendamatu ja püsiv palavik või öine higistamine.
• Kiire ja tahtmatu kaalulangus.
• Uued nahalööved, eriti purpura või verejooksud nahka, mis survet ei kaota.
• Järjepidevad peavalud või muutused nägemises.
• Uued ja püsimasolevad liiges- või lihasvalud.
• Verega uriin või vahu teke uriinis.
• Käte või jalgade tunnetuse muutused või nõrkus.

Vajadus kiireks meditsiiniliseks abiks (kutsuge kiirabi):

• Äkiline hingamisraskus või rindkerevalu.
• Äkiline ja tugev peavalu või nägemise järsk halvenemine.
• Teadvuse kaotus või segadus.
• Keha ühe poole nõrkus või kõnehäired (võivad viidata insuldile).
• Tugev kõhuvalu koos iivelduse ja oksendamisega, mis võib olla märk seedetrakti veresoonte kahjustusest.