Jalavalud
Kirjeldus
Jalavalud on valuline tunne, mis võib esineda jala erinevates osades nagu pöial, kand, põhi või varvas. See võib olla terav, nõeluv, põletav või igav ning sagedane põhjustaja igapäevaelus.
Jalavalud on keha reaktsioon mingile ärritusele, kahjustusele või haigusele jalas. Valu tekib, kudedes olevad närvid saadavad signaali ajule. Põhjused võivad olla mehaanilised (nt liigne koormus, vigastused), põletikulised (nt artriit) või seotud närvisüsteemiga (nt neuropaatia). Jalad kannavad meie keha kaalu ja on pidevas liikumises, mistõttu nad on eriti vastuvõtlikud ülekoormusele ja struktuursetele muutustele.
- Liigne füüsiline koormus (nt pikad jalutuskäigud, jooks, pikk seismine)
- Ebakorrektsed või ebamugavad jalanõud (nt kõrged kontsad, liiga kitsad kingad)
- Liigne kehakaal, mis suurendab survet jalgadele
- Vanusega seotud muutused (nt kõhnemine kõhrepadjandikus, liigesekulude kulumine)
- Lihtsad venitused või pingeid (nt pärast uut spordiala)
- Artriit (liigese põletik), eriti osteoartriit või reumatoidartriit
- Jalapõhja põletik (nt plantaarne fasciiit) – valu kannas või põhjas
- Neuropaatia (närvikahjustus), sageli seotud suhkurtõvega – põletav või tuiklev valu
- Gicht (kihvt) – äge põletik, tavaliselt pöialeliigeses
- Sõrmluu- või stressimurd
- Verevarustushäired (nt perifeerne arteriaalne haigus)
- Infektsioonid (nt küümed, nahapõletik)
- Deformatsioonid (nt labajala, sõrmluu väljalangus, küüned)
Kui valu on kerge kuni mõõdukas, võid proovida enne arsti poole pöördumist järgmisi meetmeid:
1. Puhka ja tõsta jalgu: Võta jalad puhkusele, välti tegevusi, mis valu esile kutsusid. Tõsta jalgu südame kõrgusele, et vähendada turse.
2. Jahenemine või soojendamine: Ägeda valu või turse korral rakenda jahe kompress (jää kotiga) 15-20 minutit mitu korda päevas. Kroonilise, jäiga valu puhul võib aidada soe vann või kummipadi.
3. Valuvaigistid: Võta ilma retseptita valuvaigisteid nagu ibuprofeen või paratsetamol, järgides pakendil olevaid juhiseid.
4. Mugavad jalanõud: Kanna toetavaid, mugavaid jalanõusid hea varvasteta ja kandata. Võimaluse korral kasuta ortopeedilisi või mähiseid.
5. Õrned venitusharjutused: Tee jalapõhja ja säärelihaste venitusi, et leevendada pinget. Näiteks veereta jala alt väikest palli või venita kandakõõlust, hoides end kinni.
6. Kaalu kontroll: Kui on ülekaal, võib kaalulangus oluliselt vähendada survet jalgadele.
- Järsk ja väljakannatamatu valu, mis takib jala kasutamist või kaalul seismist.
- Jala tundeline muutus: kangestumine, tundetuse kaotus, järsk nõrkus või halvatus.
- Nähtavad deformatsioonid või ebatavaline asend, mis viitab võimalikule murrule või väljaväänamisele.
- Avatud haav koos märkidega infektsioonist: tugev punetus, kuumus, turse, eritus või palavik.
- Verevarustushäire märgid: jalg on väga kahvatu, sinakas või külm kompimisel, valu puhkeolekus.
- Süstlev valu, mis kiireneb ja levib ülespoole sääre, võib olla sügava veenitrombi märk.
- Püsiv valu, mis ei vähene 2-3 päeva jooksul, hoolimata puhkust ja iseravi.
- Turse, mis ei lähe maha mõne päeva jooksul või halveneb.
- Valu, mis ärkab öösel või puhkeolekus ilma selge põhjuseta.
- Krooniline valu koos suhkurtõve, verevarustushäirete või immuunpuudulikkuse ajalooga.
- Valu, mida saatab nahamuutus (nt punetav lööve, sügelus, kooruvus).