Jalapoolne raskus
Kirjeldus
Jalapoolne raskus on ebamugav tunne, mis võib ilmneda nii tugeva väsimuse, raskuse ja "tina" tuntena kui ka peaaegu liikumisvõimetusena. See võib mõjutada ühte või mõlemat jalga ning esineda pidevalt või hooajaliselt.
Jalapoolne raskus on subjektiivne tunne, mille puhul jalad tunduvad erakordselt rasked, väsinud ja liigutamiseks vajaliku jõu puudulikud. See on pigem sümptom kui iseseisev haigus, mis viitab aluseks olevale põhjustele. Raskustunne võib tekkida lihaskoe metaboliliste jääkproduktide (nagu piimhape) kogunemise tõttu, verevarustuse või närvitoimise häiretest, lihaste nõrkusest või süsteemsetest haigustest. See on keha signaal, et mingis süsteemis on tasakaalutus.
- Füüsiline ülekoormus ja lihaste väsimus (nt pikk seismine, kõndimine, treening)
- Dehüdratsioon või elektrolüütide tasakaalutus
- Stress, ärevus või psühhosomaatilised tegurid (pinge lihastes)
- Rasedus (hormonaalsed muutused, vere mahtude suurenemine, kaalu kasv)
- Vanusega seotud lihaste toonuse ja jõu vähenemine
- Püsiv istuv eluviis ja liikumisvaegus
- Veenide valulikkus (krooniline venoosse ebaadekvaatsuse sündroom): vere tagasivoolu raskused sügavates veenides.
- Perifeerne arteriaalne haigus (PAD): arterite ahenemine, mis piirab verevoolu jalgadesse.
- Diabeetiline neuropaatia: veresuhkru kõrgenemise kahjustus närvidele.
- Lülisamba probleemid (nt lumbaalne spinal stenoos, sekkelroom): närvijuure surve.
- Anemia (verevaegus): hapniku transporti vähenemine kudedes.
- Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus): ainevahetuse aeglustumine ja vedelikupeetus.
- Ravimite kõrvaltoimed (nt mõned vere- ja kolesterooliravimid, diureetikud)
- Elektrolüütide tasakaalutus (nt kaaliumi, naatriumi, magneesiumi puudus)
Enne arsti juurde pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid: 1) Puhka ja tõsta jalad (kõrgemale südame tasemest) 15-30 minutit, et parandada verevoolu. 2) Tegele kerge venituse ja liigutustega, et aktiviseerida vereringet ja vähendada jäikust. 3) Võimalusel võta jahe dušš või teha jahedad kompressid, et leevendada turset ja väsimust. 4) Joo piisavalt vett, et vältida dehüdratsiooni. 5) Kanna mugavaid, toetavaid kingi ja vältida kitsaid sokke või sukapanuse. 6) Tee regulaarselt kergeid harjutusi (ujumine, jalgrattasõit), et tugevdada lihaseid ja parandada vereringet. 7) Välda pikka seismist või istumist ühes asendis – liiguta jalgu perioodiliselt. Ravimeid (nt valuvaigisteid või diureetikume) võta ainult arsti soovitusel.
- Äkiline, tugev ühe jala valu, paistetus ja sinakas värvus (kahtlus sügavasti veenitrombosisse).
- Raskus hingata, rindkere valu või teadvuse häire (kahtlus arteriaalsesse embooliasse).
- Ühe jala äkiline jõuetus, tuimus või kõnnihäire (kahtlus insuldi või seljaaju probleemi).
- Jala jaoks eluohtlik vigastus, mille järel tekib järsk raskus ja tursed.
- Raskustunne halveneb pidevalt või levib teisele jale.
- Kaasnevad püsivad või kasvavad turse, nahalised muutused (pruunid laigud), haavad või mädanevad haavandid.
- Sümptomitega kaasneb pidev valu, kihelemine või lihaste krambid.
- Raskustunne ilmneb koos pideva väsimuse, kaalutõusuga või muu süsteemse sümptomiga.
- Kodused meetmed ei anna leevendust mitu nädalat.