Ebastabiilne angina pectoris
Kirjeldus
Ebastabiilne angina pectoris on äge südame isheemiatõbi, mida iseloomustab rindkere valu või ebamugavustunne, mis võib tekkida ka puhkeolekus või minimaalse pingutuse korral. See on meditsiiniline erakorraline seisund, mis nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist, sest see viitab südame vereringe olulisele häirele ja võib olla südameinfarkti eelkäija.
Ebastabiilne angina pectoris on südame isheemilise haiguse (SIH) akuutne vorm, mis on seotud südame lihasele verevarustuse äkilise halvenemisega. Põhjustajaks on tavaliselt ateroskleroosist (veresoonte kõvenemine) tingitud südamearteri (koronaararteri) seinaplaagi lõhenemine või erosioon. See käivitab veresoones trombotsüütide kogunemise ja veretrombose moodustumise, mis põhjustab arteri olulist, kuid sageli mittetäielikku ummistust. Erinevalt stabiilsest angiinast, tekivad sümptomid ettenägematus ajal, ka puhkeolekus, ja need võivad olla tugevamad ning kauem kestvad. Peamine murekoht on see, et see seisund on progresseeruv ning suurenenud risk südameinfarkti (südame lihase nekroosi) tekkeks.
- Rindkere valu, survetunne või põletustunne, mis võib kiirgada õlgadesse, kaela, lõua, kõhtu või selga.
- Valungipäevad, mis esinevad sagedamini kui varem, on tugevamad või kestavad kauem kui 10–15 minutit.
- Valude esinemine minimaalse füüsilise koormuse korral või täielikus puhkeolekus (nt magades).
- Väsimus ja äkiline higistamine, mis kaasnevad rindkere valuga.
- Lämbumistunne, raskused hingata (düspnoe).
- Iiveldus, oksendamine.
- Ärevus või hukkumistunne.
- Ebastabiilsele angiinale võivad eelneda stabiilse angiina sümptomite halvenemine (nt valu tekib väiksema pingutusega).
Ebastabiilne angiina on põhjustatud aterosklerootilise plaagi destabiliseerumisest südame arteri seinas. Plaagi katkemine või erosioon paljastab verele koagulatsiooniprotsessi käivitavad ained, mis põhjustab kiire trombimise. See toob kaasa arteri lümendi järsu kitsenemise. Peamised riskitegurid, mis soodustavad ateroskleroosi ja seega ka ebastabiilse angiina teket, on: kõrge vererõhk (hüpertensioon), kõrgenenud vere kolesterooli tase (eriti LDL), suitsetamine, suhkurtõbi (diabeet), ülekaalulisus ja liikumisvaegus. Samuti on riskiteguriteks isiklik või perekondlik südame-veresoonkonna haiguste anamnees ning meessoost sugupool ja vanus (eelkõige mehed üle 45 aasta ja naised menopausi järel). Stress ja ebatervislik toitumine samuti suurendavad riski.
Ebastabiilse angiina kahtlusel on vaja kiiret haiglaravi. Diagnoosi kinnitamiseks ja teiste seisundite välistamiseks kasutatakse mitmeid meetodeid. Esmaseks ja kiireks meetodiks on elektrokardiogramm (EKG), mis võib näidata südame isheemia muutusi (nt ST-lõigu alandumist või T-laine inversiooni). Oluline on vereanalüüs, et tuvastada südame lihase kahjustuse markereid (nt troponiin). Kui troponiin on tõusnud, viitab see juba südame lihase kahjustusele (infarktile). Täiendavateks uuringuteks võidakse kasutada stressitesti (nt tuumi- või stress-EKG), aga sageli viiakse läbi otse koronaarangioograafia. See on röntgenuuring, mille käigus tuuakse südame arteritesse kontrastaine ja hinnatakse nende läbimõõtu ning ummistusi. Angiograafia on kuldstandard ebastabiilse angiina puhul, sest see võimaldab täpselt hinnata arterite seisukorda ja planeerida vajalikku sekkumist.
Ebastabiilse angiina ravi eesmärk on leevendada valu, stabiliseerida seisundit, taastada südame lihasele verevoog ja vältida südameinfarkti. Ravi on mitmetasandiline. Medikamentoosne (ravimitega) ravi hõlmab: aspiriini või muud trombotsüütide kogunemist takistavat ravimit (klopidogrel, tikagrelor), et takistada trombose moodustumist; nitraate (nt nitroglütseriin), mis laiendavad veresooni ja leevendavad valu; beetalõkajaid või kaltsiumikanalite blokaatorit, et vähendada südame koormust ja vererõhku; ning statiine, et alandada kolesterooli taset ja stabiliseerida arteriplaake. Kui medikamentoosne ravi ei ole piisav või kui angiograafia näitab olulist arteri kitsenemist, on vajalik invasiooniline sekkumine. See võib olla perkutaanne koronaarinterventsioon (PCI), mille käigus arterisse paigaldatakse stent, et avada ummistunud lümen. Raskematel juhtudel võidakse vajalik koronaararterite ümbersidumine (CABG). Elustiili muutused on olulised pikaajaliseks tervendamiseks: suitsetamisest loobumine, tervislik toitumine, regulaarne füüsiline tegevus, kaalulangus ja stressi vähendamine.
Ebastabiilne angina pectoris on erakorraline meditsiiniline seisund. Koheselt kutsuge kiirabi (hädaabitelefon 112), kui Teil või mõnel teisel on järgmised sümptomid: uus, äkiline või tugev rindkere valu või survetunne, eriti kui see kestab kauem kui mõni minut või tuleb ja läheb; rindkere valu, mis kaasneb lämbumistundega, higistamisega, iiveldusega või ärevusega; rindkere valu, mis ei leevene nitroglütseriini kasutamisel 5–10 minuti jooksul; varem teadaoleva stabiilse angiina sümptomite halvenemine (valu tekib sagedamini, kergema koormusega või puhkeolekus). Ärge oodake, kas sümptomid lähevad ise mööda. Kiire meditsiiniline sekkumist on kriitilise tähtsusega, et vältida pöördumatuid südamekahjustusi.