Südameripatsus (fibrillatio atriorum)
Kirjeldus
Südameripatsus on üks levinumaid südamerütmihäireid, mida iseloomustab südame eeskojade kiire ja korrapäratu elektriline tegevus ning sellest tulenev ebatavaline südame löök. See on tõsine seisund, mis suurendab oluliselt insulti ja südamepuudulikkuse riski, kuid mida on võimalik tänapäeva ravi meetoditega tõhusalt kontrollida.
Südameripatsus on südame rütmihäire, mille puhul südame eesojad (kaks ülemist koda) ei kontraheeru korrapäraselt ja tõhusalt, vaid pigem "värissevad" või ripuvad kiiresti ja korrapäratult. See häirib normaalset elektrilise impulsi levikut südamele, põhjustades südame vatsakeste (alumiste kambrite) ebaühtlast ja sageli liiga kiiret tööd. Selle tulemusena ei pumba süda verd nii tõhusalt, mis võib viia vere ümberpaisumiseni eesojades ja kliiniliste tüsistusteni, eeskätt insultini.
- Südamepekslemise tunne (tugev, kiire või korrapäratu südamelöök)
- Väsimus ja vähese koormuse talumatus
- Pea pööritus või uimastumine
- Lühialaline hingeldus (eriti pinge või lamamise ajal)
- Rindkere valud või ebamugavustunne
- Ärevus või hirmutunne
- Mõistuse hägustumine või raskused keskenduda
- Minimaalsed sümptomid või nende täielik puudumine („vaikne“ südameripatsus), mis avastatakse sageli juhuslikult
- Südamepuudulikkuse sümptomite (nt paistetus jalgades) teke või süvenemine
Südameripatsuse otsest põhjust ei ole alati võimalik kindlaks teha. Sageli on tegemist mitu tegurit ühendava seisundiga.
Peamised põhjused ja kaasnevad haigused:
- Kõrge vererõhk (hüpertensioon)
- Isheemiline südamehaigus, südameinfarkt
- Südame klappide haigused (eriti mitraalklapi prolaps)
- Südamepuudulikkus
- Südamepõletik (müokardiit, perikardiit)
- Kopsuhaigused (krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kopsuemboolia)
- Südame kaasasündinud väärarengud
Olulised riskitegurid:
- Vanus (risk suureneb oluliselt üle 65-aastastel).
- Pidev alkoholi tarbimine (eriti "pidusöömine").
- Kõrge kilpirauaseisund (hüpertüreoos).
- Unepneuma (unes hingamise seiskumine).
- Päritav eelsoodumus (perekonnas esineb südameripatsust).
- Rasvumine ja metaboolse sündroomi komponendid.
Südameripatsuse diagnoosimise aluseks on südame elektrilise tegevuse registreerimine.
Peamised uuringud:
1. Elektrokardiogramm (EKG): Diagnoosi kuldne standard. See lühiajaline uuring näitab iseloomulikke muutusi, mis kinnitavad südameripatsuse olemasolu.
2. Holteri monitor: Portatiivne EKG-seade, mida kantakse 24–48 tundi või kauem, et tabada rütmihäireid, mis ei pruugi esineda tavapärase EKG ajal.
3. Südameultraheli (ehokardiograafia): Hinnab südame struktuuri ja funktsiooni, südame suurust, klappide seisundit ning pumpamisfunktsiooni. See on oluline insultiriski hindamiseks.
4. Veretööd: Hinnata kilpnäärme funktsiooni (hüpertüreoos), elektrolüütide taset ja muid põhjuseks olevaid tegureid.
5. Mobiilsed seadmed ja pulsisensorid: Nutikellad või muud seadmed võivad tuvastada ebatavalist pulssi ja soovitada arstlikku kontrolli, kuid diagnoosi kinnitab alati arsti tehtud EKG.
Ravi eesmärgid on kolmekordsed: taastada või kontrollida südamerütmi, vältida insuldi ja hallata kaasnevaid südamehaigusi.
1. Rütmi kontroll:
- Farmakoloogiline kardioversioon: Südamerütmi taastamiseks kasutatakse spetsiaalseid antiarütmikume.
- Elektrikardioversioon: Lühiajaline narkoos, mille järel antakse südamele välise elektrišokiga, et taastada normaalsinusrühm.
- Kateterablatsooni: Invasiivne protseduur, mille käigus hävitatakse südame sees need koed, mis käivitavad ja levitavad korrapäratuid signaale. See võib olla pikaajaliseks lahenduseks paljudele patsientidele.
2. Pulsikontroll: Kui rütmi taastamine ei ole võimalik või otstarbekas, kasutatakse ravimeid (nt beetablokaatorid, digoksiin, mõned kaltsiumikanali blokaatorid), et hoida südame löögisagedus normaalses piirkonnas.
3. Insultivältimine (tromboemboolia profülaks): Kuna südameripatsus suurendab trombide tekkimise riski eesojades, võetakse enamikul patsientidel kasutusele verd vedeldavad ravimid (antikoagulandid) nagu varfariin, dabigatraan, rivaroksabaani või apiksabaani, et vähendada insuldi riski.
Eluviisi muutused: Ravi lahutamatu osa on kaalulangus, regulaarne füüsiline aktiivsus (arstiga kooskõlastatud), alkoholi tarbimise piiramine, vererõhu ja teiste riskitegurite kontroll.
Kui teil esineb uusi või äkiliselt halvenevaid südamega seotud sümptomeid, on oluline otsida meditsiinilist abi.
Pöörduge oma perearsti või kardiologi poole plaaniliselt, kui:
- Teil on korduvalt südamepekslemise, väsimuse või hingelduse tunnuseid.
- Teie pulss tundub korrapäratu või kiire puhkeolekus.
Võtke KOHE ühendust hädaabitelefoniga (112) või sõitke hädaabiosakonda, kui:
- Rindkere valu on tugev ega leevene puhkamise ajal (kahtlus südameinfarkti kohta).
- Teil on äkiline, tugev peapööritus, tasakaalu kaotus või teadvuse kaotus.
- Teil on järsk raskus kõnelemisega, näonurkade langus või jäsemete nõrkus (kahtlus insuldi kohta).
- Teil on äkiline ja tugev hingeldus või sinakas nahatoon.