Holteri HRV analüüs

Kirjeldav

Näitaja kohta

Holteri HRV analüüs on südamelihkuse variatiivsuse (HRV) põhjalik hindamine, mis põhineb 24-48 tunni jooksul Holteri monitoriga registreeritud südamelöökide andmetel. See meetod võimaldab hinnata südamelihkuse autonoomset reguleerimist, mis on oluline südame tervise, stressitaseme ja mitmete kardiovaskulaarsete haiguste hindamisel. Analüüs annab ülevaate südamelihkuse kohanemisvõimest ja autonoomse närvisüsteemi tasakaalust.

Funktsioon
  • Hindab südamelihkuse variatiivsust (HRV) - südamelöökide vaheliste intervallide muutlikkust.
  • Võimaldab hinnata südame autonoomset juhtimist (sümpaatilise ja parasümpaatilise närvisüsteemi tasakaalu).
  • Annab teavet südame adaptatiivsete reaktsioonide kohta erinevate igapäevaste olukordade korral (uni, füüsiline aktiivsus, stress).
Tüüp
  • Funktsionaalne, mitteseotud verevõtuga laboratoorsetest analüüsidest.
  • Analüüsitakse Holteri monitoriga pikaajaliselt (tavaliselt 24-48 tundi) registreeritud elektrokardiogrammi (EKG) andmeid.
  • Tulemused kajastuvad nii ajaliste, sageduslike kui ka mittelineaarsete HRV parameetritena.
Protseduur
  • Rindkere nahale kinnitatakse elektroodid, mis on ühendatud väikese kandmise monitoriga (Holteri monitor).
  • Monitor kannab patsient tavapärast eluviisi 24-48 tundi, samal ajal registreerides pidevalt EKG-d.
  • Pärast registreerimisperioodi eemaldatakse monitor ja andmed laaditakse arvutisse spetsiaalse tarkvara abil analüüsimiseks.
  • Tarkvara arvutab automaatselt erinevaid HRV parameetreid (nt SDNN, RMSSD, pNN50, sagedusdomeeni näitajad).
Ettevalmistus
  • Eelneval ööl on soovitatav hästi puhata.
  • Enne elektroodide paigaldamist tuleb rindkere nahk olla puhas ja kuiv (vältida kreemi ja loomi).
  • Tuleb jätkata tavalist igapäevast tegevust, et tulemused kajastaksid tüüpilist olukorda.
  • Patsient peab pidama päevikut, et märkida üles füüsiline aktiivsus, stressiolukorrad, söömis- ja magamisajad ning sümptomid (nt südamepekslemine, pearinglus).
Normaalne või kõrge HRV (hea autonoomne regulatsioon)
  • Tervislik süda ja hea südame adaptiivsus erinevatele koormustele.
  • Tõhus parasümpaatiline (rahustav) toon, mis toetab taastumist.
  • Hea stressitaluvus ja autonoomne tasakaal.
  • Regulaarne füüsiline aktiivsus ja hea füüsiline vorm.
Madal HRV (autonoomse regulatsiooni häired)
  • Südamehaiguste risk (nt isheemiline südamehaigus, südamepuudulikkus, müokardi infarkt).
  • Autonoomne neuropaatia (nt diabeedi korral).
  • Krooniline stress, põletikulised protsessid või ülepinge.
  • Südame rütmihäired või ravimite kõrvaltoimed.
  • Liigne sümpaatilise aktiivsuse domineerimine („võitluse või põgenemise“ režiim).
  • Uneapnoe või muu unehäire.
Meditsiinilised olukorrad
  • Südamehaiguste (nt südamepuudulikkuse, müokardi infarkti järel) riski ja progressiooni hindamine.
  • Autonoomse neuropaatia kahtlus (eriti diabeedi puhul).
  • Südame rütmihäirete (eriti südamepekslemise või arukusete) põhjuste selgitamine.
  • Ootamatu südamesurma riski hindamine.
  • Stressi- või põletikuliste seisundite mõju hinnang südame autonoomsele funktsioonile.
Spetsialistid, kes võivad analüüsi käsitleda
  • Kardioloog – südamehaiguste diagnostika ja jälgimine.
  • Aritmoloog – südame rütmihäirete spetsialist.
  • Endokrinoloog – autonoomse neuropaatia hindamine diabeedi või muude endokriinsete haiguste korral.
  • Perearst või sisehaiguste arst – üldise tervise ja riskitegurite hindamine.