Peapööritus ja nõrkus
Kirjeldus
Tunne, kui pea hakkab keerlema või tekkib uimas tunne, samal ajal kui keha tundub väsinud ja jõuetu.
Peapööritus on tasakaalutunde või ruumitajunduse häire, mida kirjeldatakse kui pööritust, uimatust või tunnet, nagu pind liiguks all. See on tihedalt seotud silmade, sisekõrva ja aju tööga. Nõrkus või jõuetunne tähendab energia või lihastooni langust, mis muudab igapäevaste tegevuste tegemise raskemaks. Kui need kaks sümptomit esinevad koos, võib see näidata organismi üldist stressi või aluseks olevat haigust, mis mõjutab vereringet, närvisüsteemi või ainevahetust. Keha ei saa piisavalt hapnikku või toitaineid ajju või lihastesse, mis põhjustab neid tundeid.
- Kiire tõusmine istuvast või lamavast asendist (ortostaatiline hüpotensioon)
- Dehüdratatsioon (vedelikupuudus) või nälgimine
- Liigne kuumus või päikese käes viibimine
- Väsimus, stress või ärevus
- Mõnede ravimite kõrvaltoimed (nt vererõhu alandajad, diureetikud)
- Vere suhkru langus (hüpoglükeemia), eriti diabeediga patsientidel
- Külmetushaigused, gripp või viirusinfektsioonid
- Rasedus, eriti esimeses kolmandikus
- Anemia (verehaiglus) – hemoglobiini puudus, mis vähendab hapniku transporti
- Südame rütmihäired või südamepuudulikkus
- Kesk- või sisekõrvapõletik (nt labürintiit)
- Ajuvärin (vertigo), eriti positsiooniline
- Madal vererõhk (hüpotensioon)
- Aju vereringehäired (ajurabandus, ajutine isheemiline atakk)
- Infektsioonid (nt meningiit, enkefaliit)
- Põletikulised haigused (nt lupus) või neurologilised häired (nt roosis)
- Elektrrolüüdide tasakaalutus (nt naatriumi või kaaliumi puudus)
Kui sümptomid on kerge kuni mõõduka astmega ja puuduvad hädaolukorra märgid (vt allpool 'Punased lipud'):
1. Puhka: Istu või heida kohe, kui tunnete peapööritust, et vältida kukkumist. Tõuse aeglaselt.
2. Joo piisavalt vedelikku: Eriti vett. Vältida alkoholi ja kofeiini, mis võivad sümptomeid süvendada.
3. Söö regulaarselt: Vali kergeid, toitainerikkaid toite, et hoida veresuhkru taset stabiilsena. Võimalusel söö midagi, kui oled näljane.
4. Vältida kuuma: Kui võimalik, viibi jahedamas keskkonnas, võta lahti tihedad riided.
5. Kontrolli ravimeid: Loe ravimite juhendist kõrvaltoimete kohta. Ära muuda ravimi annust ilma arsti nõusolekuta.
6. Puhka piisavalt: Võta aega taastumiseks, kui oled väsinud või stressis. Head uneharjumused.
Kui sümptomid ei parane mõne päeva jooksul või korduvad sageli, võta ühendust perearstiga.
- Äkiline, tugev peavalus (nagu 'eluaegse tugevaim')
- Rindkere valu, survetunne või südame löökide hoog
- Nägemise, kõne või kuulmise järsk halvenemine
- Näo, käe või jä äkiline nõrkus või tuimus (eriti ühel kehapool), suu viltusus
- Krambid või teadvuse kaotus (minestamine)
- Kõrge palavik (>39°C), kõva kael või valgus/vaimustus tundlikkus (meningiidi märgid)
- Pidev oksendamine ja vedelikute hoidmine
- Peapöörituse või nõrkuse sage kordumine (mitu korda nädalas)
- Sümptomid, mis halvenevad liikumisel või pea pööramisel
- Pikaajaline (üle nädala) jõuetus ilma selge põhjuseta
- Kaalukaotus ilma põhjuseta
- Sümptomid, mis segavad igapäevast elu (töö, sõitmine)
- Ravimite võtmise järel sümptomite teke