Päevaläike ja pimedus silmistes

Kirjeldus

Päevaläike ehk uimastusega koos esinev lühiajaline nägemise hägustumine või tumenemine.

See on lühiajaline seisund, kus inimene tunneb, et keskkond hakkab pöörlema või muutub ebakindlaks (uimastus), samal ajal kui nägemine muutub äkki tumedamaks või kaob täiesti (nn "lambid silmade ees"). See kestab tavaliselt vaid mõne sekundi ja esineb sageli järsku liigutuse või kehaasendi muutuse korral, näiteks istmelt püsti tõustes. Põhjus peitub enamasti ajus toimuva vereringe muutuses – ajule ei jõua piisavalt hapnikurikka verd, mis põhjustab lühiajalisi aju töö häireid.

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Staatus ortostaatiline hüpotensioon (vererõhu järsk langus järsul püsti tõusmisel)
  • Dehidratatsioon (vedelikupuudus)
  • Madal veresuhkur (hüpoglükeemia)
  • Üleliigne kuumus või päikesevalu
  • Tugev stress, ärevus või hüperventilatsioon
  • Väsimus või unepuudus
  • Mõned ravimid (nt vererõhu alandajad, diureetikumid)
Tõsisemad seisundid või haigused
  • Anemia (verevaegus)
  • Südame rütmi- või funktsioonihäired
  • Sisekõrva häired (nt paroksüsmaalne positsiooniline vertigo)
  • Autonoomne neuropaatia (närvisüsteemi kahjustus)
  • Ajutine isheemiline atakk (TIA) või insult
  • Südameklapi probleemid

Kui tunnete uimastust ja silmade ees tumenemist:

1. Kohe istuge või lasuge. Vältige langust ja vigastusi. Parem on istuda, panna pea põlvade vahele või langeda asendisse, kus jalad on kõrgemal kui pea, et parandada verevoolu ajju.

2. Liikuge aeglaselt. Ärge tõuske järsult istmelt või voodist. Enne püsti tõusmist istuge mõneks hetke voodi serval.

3. Joo piisavalt vedelikku. Eriti soojal ilmaval või kui te tunnete janu. Dehidratatsioon on üks peamisi põhjuseid.

4. Sööge regulaarselt. Vältige pikki söömata jätmise perioode, et hoida veresuhkur stabiilsena.

5. Vältige alkoholi ja nikotiini, kuna need võivad veresooni laiendada ja sümptomeid süvendada.

6. Puhake piisavalt. Väsimus võib sümptomeid esile kutsuda.

Kui sümptomid korduvad, jälgige, millistel olukordadel need tekivad, ja konsulteerige perearstiga.

Vajadus kiireks meditsiiniliseks abiks (kutsuge kiirabi 112):
  • Uimastusega kaasneb tugev, äkiline peavalu, mida te pole varem kogenud.
  • Tekib rinnakuvalu, hingeldus või südame pekslemine (arütmia).
  • Näete kahekordselt, kõne muutub ebaselgeks või tekib näo, käe või jäme halvatus/nõrkus.
  • Kaotate täielikult teadvuse (minimaalseks hetkekski).
  • Sümptomid esinevad pärast pea traumat.
Vajadus plaaniliseks arstlikuks konsultatsiooniks (pöörduge perearsti poole):
  • Uimastus ja silmade ees tumenemine korduvad sageli või muutuvad sagedasemaks.
  • Sümptomid segavad teie igapäevast tegevust.
  • Kahtlustate, et põhjuseks võivad olla teie kasutatavad ravimid.
  • Teil on teadaolev aneemia, südamehaigus või diabeet.