Skolioos
Kirjeldus
Skolioos on selgroo külgsuunaline kõverdumine, mis muudab selja tähe 'S' või 'C' kujuliseks. See on üks levinumaid selgroo arenguhäireid, mis võib mõjutada nii füüsilist väljanägemist kui ka hingamist ja üldist tervist. Ýigeaegne avastamine ja asjakohane ravi on väga olulised, et vältida probleemide süvenemist.
Skolioos on püsiv, enamasti teadmata põhjusega (idioopaatiline) kolmemõõtmeline selgroo deformatsioon, mille korral lülisamba külgsuunaline kõverdus on suurem kui 10 kraadi. See ei ole lihtsalt 'halb istumisviis', vaid struktuurne muutus, mis hõlmab selgroolülide pööramist ja kõverdumist. Kõige sagedamini tekib see kasvukiirel perioodil, enne puberteeti. Skolioos võib paigutada rind- või nimmelülisamba piirkonda ning tugev kõverdus võib põhjustada rindkere deformatsiooni, mis omakorda võib piirata kopsude funktsiooni.
- Üks õlg võib tunduda kõrgem kui teine.
- Üks puus või kaenlaalune (küünarvarre ja keha vaheline tühimik) võib paista sügavam või ebaühtlane.
- Keha kaldub ühele poole.
- Selja keskel või rinnal võib olla silmnähtav küür või õõnsus, eriti kui inimene kummardub ettepoole.
- Riided ripuvad ebaühtlaselt (nt seeliku või pükste allääre joon on kaldus).
- Selja- või lõualuuvalu, mis suureneb päeva jooksul või füüsilise koormuse järel.
- Väsimustunne seljalihastes.
- Raske hingamine või rindkere kitsustunne tugeva kõverduse korral.
- Harva võivad tekkida neuroloogilised sümptomid nagu jäsemete nõrkus, kangestus või tuimus, kui kõverdus surub närvijuurti või seljaaju.
Enamikul juhtudel (umbes 80%) on skolioosi põhjus teadmata – seda nimetatakse idioopaatiliseks skolioosiks. See kipub esinema perekondades ja sagedamini tüdrukutel, kellel haigus kipub progresseeruma kiiremini. Teised skolioosi tüübid on seotud teiste haigustega: kaasasündinud (selgroolülide arenguhäire), neuromuskulaarne (nt tserebraalpõletik, düstroofia, Marfani sündroom) või degeneratiivne (vanaduse tõttu ketastel ja liigestel toimuvad muutused). Riskiteguriteks on perekonnanagu, suur kasvukiirus puberteedieas ja soe (tüdrukud).
Esmasel kontrollil teeb arst füüsilise uuringu, mille käigus patsient kummardub ettepoole, et hinnata selja sümmeetriat ja küüru (Adamsi kummardumistesti). Põhiline kinnitusmeetod on selgroo röntgenipilt seistes, mis võimaldab täpselt mõõta kõverduse nurka (Cobb nurk) ja määrata kõveruse asukohta ning suunda. Kõveruse suuruse ja progresseerumise jälgimiseks tehakse röntgenipilte korduvalt. Raskematel juhtudel võidakse kasutada ka kompuutertomograafiat (KT) või magnetresonantstomograafiat (MRT), et hinnata lülikanali seisundit ja välistada muid põhjusi (näiteks närvikasvaja).
Ravi strateegia sõltub kõverduse suurusest, patsiendi vanusest ja progresseerumise kiirusest.
Jälgimine: Väikeste kõverduste (kuni 20-25°) puhul, mis ei arene, piisab regulaarsest jälgimisest röntgeniga.
Konservatiivne ravi (mittekirurgiline): Keskmissuuruste kõverduste (25–45°) puhul kasvuperioodil on peamiseks ravimeetodiks spetsiaalne korpustehnika, mis ei paranda kõverdust, kuid püüab takistada selle halvenemist. Füsioteraapia ja harjutused (nt Schroth meetod) on suunatud lihaste tugevdamisele, kehaasendi parandamisele ja valude leevendamisele, kuid ei asenda korpustehnikat progressiivse skolioosi korral.
Kirurgiline ravi: Soovitatakse tugevate kõverduste (üle 45–50°) puhul, mis progresseeruvad või põhjustavad hingamisraskusi või valu. Operatsiooni käigus sirgendatakse ja stabiliseeritakse selgroo spetsiaalsete vardade ja kruvide abil (spondülodees). See peatab kõverduse halvenemise, parandab kehaasendit ja vähendab valu.
Oluline on konsulteerida lastearstiga või ortopeediga, kui märkate mõnda järgmistest märkidest, eriti kasvukas eas lapsel:
- Selg on märgatavalt kõver või üks õlg/kontuur on selgelt kõrgem.
- Rilded ei istu korralikult või ripuvad ebaühtlaselt.
- Laps või noor kurdab selja- või lõualuuvalu või kiiresti väsinud seljast.
- Pärast Adamsi testi (kummardumist) on selja küljel selge küür.
Kiire kontsultatsioon on vajalik, kui valu on tugev, järsk või kaasnevad tuimus, nõrkus jäsemetes või soolestiku-/kusetegevuse muutused – need võivad viidata närvikahjustusele.