Seljavalu kiirgub jässe (radikulaarne valu)
Kirjeldus
Radikulaarne valu ehk kiirguv valu on seljast algav ja piki jalga alla (või üles) leviv torkiv, põletav või nõeluv valu. See on üldiselt seotud seljaaju närvijuurte (radikuuli) ärrituse või surumisega.
Radikulaarne valu on neuropaatiline valu, mis tekib, kui selgroo lähedal asuv närvijuur (radikuul) surutakse kokku või ärritatakse. See põhjustab valu, tuimust, nõgestamistunnet või nõrgust mitte ainult surumiskohas, vaid ka piki seda närvi, mida see innerveerib – seljast välja ja piki jalga alla. Kõige sagedamini on tegemist lumbaalse radikulopaatiaga, kus mõjutatud on selja alumises osas (lumbaalses piirkonnas) asuvad närvid, mis moodustavad istmikunärvi (n. ischiadicus). Valu võib kiirguda puusasse, reiele, säärele või isegi jalalabani, olenevalt sellest, millist närvijuur on mõjutatud. See erineb lokaalsest seljavalust, mis jääb piirduma ainult seljapiirkonnaga.
- Lumbaalne diskogenees (selgrooketaste kulumine): Vananedes kaotavad ketast elastsust ja kõrgust, mis võib suruda närvijuurtele.
- Lumbaalne diskopaatia (selgrooketas ebasoodsas asendis): Kettasarve või -protrusioon, mis surub närvile.
- Lumbaalne spondüloos (liigese- ja luukasvude kulumine): Osteofüüdid (luukasvajad) selgroolülide servadel võivad kitsendada närvikanaleid.
- Piriformis-sündroom: Lihas, mis asub pärasooluus, surub istmikunärvi, põhjustades sarnaseid sümptomeid.
- Närvipõletik või ärritus: Sügava külmumise, infektsiooni või pikaajalise ebasoodsas asendis istumise tagajärjel.
- Selgrookanali stenoos (kitsenemine): Selgrookanali või närvikanali oluline kitsenemine surub seljaaju või närvijuurtele. Sümptomid halvenevad seismisel ja kõndimisel.
- Intervertebraalne ketahernia (lumbaalne diskusprolaps): Ketta siseosa (tuuma pulposus) tungib välja ja surub otseselt närvijuurtele, põhjustades tugevat, teravat valusündroomi.
- Spondülolütees (selgroolüli libisemine): Üks selgroolüli libiseb teise suhtes ettepoole, surudes seljaaju või närvikanaleid.
- Infektsioonid või põletikulised haigused (nt spondülartriit).
- Hea- või pahaloomulised kasvajad, mis suruvad närvikanaleile või seljaajule.
- Siseelundite (nt neeru-, kusiti) haiguste kiirguv valu, mis imiteerib radikulaarset valu.
1. Lühiajaline puhkus: Vältige valu tekitavaid liigutusi (raskuste tõstmine, kummardumine, pikk istumine). Puhake 1-2 päeva, kuid vältige liiga pikka lamamist, et lihased ei nõrgeneks.
2. Külm ja soojusravi: Esimestel 48 tunnil kasutage külmakotti (mähkige rätikusse) 15-20 minutiks korraga, et vähendada põletikku ja turse. Pärast seda võib soojus (kütteriba, soe vann) aidata lihaseid lõdvestada ja valu leevendada.
3. Liikumine ja harjutused: Kui terav valu on vaibunud, alustage õrnate venitusharjutustega (nt põlved rinna poole tõmbamine lamades). Kõndige lühikesi vahemaid. Vältige keerulisi seljaharjutusi ilma füüsioterapeudi nõuandeta.
4. Valuvaigistid: Võite kasutada retseptivabu põletikuvastaseid valuvaigisteid (nt ibuprofeen, diklofenaak) pakendil oleva juhendi järgi, kui teil pole nende vastunäidustusi. Vältige pikaajalist tarvitamist.
5. Asendi parandus: Istudes kasutage seljatoet, hoidke selg sirgena. Magage kas külili põlved pisut kõveras või selili põlve all oleva patjaga.
6. Pikaajaline ennetamine: Tugevdage kõhu- ja seljaliigutusi regulaarse füüsilise aktiivsusega. Hoidke normaalkaalu.
- Jala või jalgade järsk nõrgenemine, eriti kui teil on raske tõusta varvastel või kanna peal seista ('jalg libiseb' astudes).
- Püsiv või halvenev tuimus reie sisepinnal, säärel või päraku- ja suguelundite piirkonnas ("sadulaanesteesia").
- Uriini- või väljaheitega seotud raskused (pidurdus või täielik kontrolli kaotus) või pärakutingimuse kaotus.
- Märgatav jala või sääre lihaste atroofia (lihasmassi vähenemine).
- Valu, mis on eriti tugev ja tekkis järsult pärast traumat (nt kukkumine, autoõnnetus).
- Kõrge palavik (>38°C), külmavärinad, öine higistamine või kaalulangus ilma selge põhjuseta – need võivad osutada infektsioonile või kasvajale.
- Valu, mis ei leevene puhkamisega või mis on öösel hullem, ärkab öösel üles.
- Ajalugu vähkhaigusest, osteoporoosist või pikemat kasutamist steroidravimid.