Ülemise selja valu
Kirjeldus
Tunne valu, pingetust või jäikust selja ülemises osas, peamiselt õlgade vahel või kaela lähedal.
Ülemine seljavalu on valulikkuse, tursuse või pingetuse tunne selja ülaosas – enamasti kaelast allapoole kuni rindkereni. See piirkond hõlmab selgroo ülemist osa (rinnakupiirkond ehk thorakaalpiirkond) ja selle ümber olevaid lihaseid, sidemeid ja lülisid. Valu võib tekkida selgrooõõne siseelundite, selja lihaste, selgroolülide või närvide kahjustuse tõttu. See on üsna levinud hädavalu, mis võib olla seotud nii lihtsa pingetuse kui ka tõsisemate terviseprobleemidega.
- Lihaspinge ja pingestus: Eriti kaela ja õlgade piirkonnas, mis võib olla põhjustatud stressist, pikaajalisest pingest tööl või halvast kehahoiust (nt arvutitöö, mobiiltelefoniga kummardamine).
- Ülepingutamine või väikevigastus: Uus või ebatavaline füüsiline tegevus (nt raskuste tõstmine, kodu remont), mis koormab seljalihaseid või sidemeid.
- Mittetoimiv kehahoiak: Pikaajaline istumine, eriti kui tugi on puudulik või tool ei sobi kehaehitusega.
- Magamisasend: Kaela ja selja ebamugav asend magamise ajal, kasutades sobimatut patja või padja.
- Stress ja ärevus: Psühholoogiline pinge võib põhjustada teadvuseta lihaste pingetust selja ülaosas.
- Degeneratiivsed selgroomuutused: Osteokondroos (kõhrekao ja lülide kulumine), spondüloos (luukasvajad lülidel), intervertebraalne diskpael (lülidevahelise ketta väljasurumine), mis võib survet avada närvijuurtele.
- Artriit: Selgroo liigese põletik, nagu osteoartriit või retsessiivne artriit.
- Lülide stabiliseerimise häired: Lülide liigse liikuvuse või liikumatuse tõttu.
- Siseelundite haigused (antud valu): Mõned siseelundite probleemid (nt südameprobleemid (angiin), kopsupõletik, sapi- või kusepõie haigused) võivad avalduda valuna selja ülaosas. See nõuab erilist tähelepanu!
- Haruldasemad põhjused: Osteoporoos ja selgroo murded, infektsioonid, kasvajad.
Kui valu on kerge või keskmine ja ei kaasne hirmuäratavaid sümptomeid (vt allpool), võite proovida järgmist:
1. Puhka ja välti pingeid: Võta paus tegevustest, mis tekitavad valu. Proovi lühikest puhkust mugavas asendis.
2. Jää- või soojakompress: Kasuta esimestel 48 tunni jäipaketti (mähitud rätikusse) 15-20 minutiks, et vähendada põletikku ja turse. Pärast seda võib soe vann või küttekott aidata lihaseid lõdvestada ja valu leevendada.
3. Kerge venitamine: Tee õlgade ja kaela aeglasi ja õrnaid liigutusi (nt õlgade kerimine, pea kaldutamine külgedele), kuid lõpeta, kui valu suureneb.
4. Paranda oma hoiakut: Püüa istuda ja seista sirgelt. Kasuta ergonoomilist tooli ja korraldustaust.
5. Müügivahendid: Paratsetamool (nt Panadol) võib aidada valu vastu. Mittesteroidsed põletikuvastased ravimid (nt ibuprofeen) võivad vähendada valu ja põletikku, kuid neid tuleks võtta lühikest aega ja arsti nõuandel, võttes arvesse võimalikke kõrvaltoimeid.
6. Stressijuhtimine: Proovi lõdvestumistehnikaid (nt sügav hingamine, meditatsioon), et vähendada lihaste pinget.
- Valu, mis on järsk ja väga tugev („kõige hullem elus“), eriti pärast traumat (nt kukkumist, autoõnnetust).
- Valu rindkere piirkonnas, mis võib olla seotud südameprobleemidega (nt angiin või südamerabandus) – see võib levida kätele, kõhule, kaelale või lõuale ja kaasneda higistamise, iivelduse või hingamisraskustega.
- Neuroloogilised sümptomid, mis ilmnevad kiiresti: Käte või sõrmede tugev nõrkus, halvatus, koordinatsioonihäired, jalustumine (käte/jalgade tuimustunne).
- Sooluse ja/või kusetegevuse kontrolli kaotus (ei suuda urineerida või väljaheiteid kontrollida).
- Kõrge palavik (üle 39°C), mis on seotud seljavalguga, mis võib viidata infektsioonile.
- Pidev või halvenev valu, mis ei parane puhkamise ja ise ravimisega 1-2 nädala jooksul.
- Valu, mis ärkab öösiti või mis halveneb lamades, eriti kui see segab und.
- Seljavalu, mis levib mööda käe või rinna külge või millega kaasneb pidev tuimus või kihelemine kätes.
- Kaalulangus ilma selge põhjuseta seljavalu taustal.
- Valu, mis kaasneb üldise halva enesetundega, väsimusega või muude selgemateta sümptomitega.
- Krooniline valu, mis mõjutab oluliselt igapäevaelu ja töövõimet.