Rindkere röntgen

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Rindkere röntgen on kiire, valutu ja laialt levinud pildiagnostikauuring, mille abil saab hinnata kopsude, südame, luude ja rindkeres asetsevate pehmekudede seisundit. See on sageli esimene samm erinevate hingamisteede ja südamehaiguste diagnoosimisel ning aitab tuvastada nii põletikulisi muutuseid kui ka struktuurseid anomaaliaid.

Mis on rindkere röntgen?

Funktsioon

Anatoomiliste struktuuride (kopsud, süda, luud, suured veresooned) visuaalne hindamine.
Põletikuliste, infektsioonsetekkeliste (nt pneumoonia, tuberkuloos), kasvajaliste või traumajärgsete muutuste tuvastamine.
Südame suuruse ja kuju, samuti kopsuterve hinnang.

Põhimõte

Uuring põhineb röntgenikiirte (ioniseerival kiirgusel) erineval neeldumisel kehu erinevates kudedes.
Tihedamad kudemed (nt luu, süda) neelavad kiirgust rohkem ja paistavad pildil heledamatena.
Õhukesed kudemed (nt kopsud) neelavad kiirgust vähem ja on pildil tumedamad.

Protseduuri käik

Ettevalmistus

Eri ettevalmistust enamasti ei vaja.
Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehted, riide metallnööbid, pidžaama) rindkere piirkonnast.
Naistel palutakse tavaliselt panna juuksed üles, et need pildile ei satuks.

Protseduur

Patsient asetatakse röntgeniplaadi ette, enamasti seistes või istudes.
Tehnik juhendab patsienti võtma sügava hinge ja selle kinni hoidma, et kopsud laienenuks ja pilt oleks selge.
Röntgenaparaat kiirgab lühikest impulsi ja pilt fikseeritakse. Protseduur kestab vaid mõne sekundi.
Sageli tehakse kaks projektsiooni: otseeesi (paemilis) ja külgprojektsioon.

Mida näitab rindkere röntgen muutused?

Kopsu- ja hingamisteede probleemid

Pneumoonia (kopsupõletik): pildil nähtavad tihendunud, valgust vähem läbilaskvad piirkonnad.
Bronhiit või KOAH: kopsude ülepaisumine, diafragma lamedam.
Tuberkuloos: iseloomulikud tihendid või kavernid.
Kasvajad (nii healoomulised kui pahaloomulised): tihedad varjud, massid.
Kopsukelmevedelik (pleuraalvedelik): pimedad alad kopsude alusel või külgedel.
Pneumotoraks (õhk kopsukelmesse): kopsu serv ja ribid on eraldatud õhukihiga.

Südame- ja veresoonkonnaga seotud muutused

Südame suurenemine (kardiomeegalia): südame varju laienemine pildil.
Südamepuudulikkus: vedelik kogunemine kopsudesse (pulmonaalne kongestioon).
Aordi laienemine või aneuüsm.

Luustiku ja muud muutused

Ribide, selgroo või rinnaku luumurrud.
Rindkere deformatsioonid (nt skolioos).
Kõhupõhja kõrgem või madalam asend, mis võib viidata võimalikele kõhuõõne probleemidele.

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Peamised sümptomid ja kaebused

Pikaajaline köha või röga.
Rindkere valu, eriti hingamise või köhimise ajal.
Hingeldus või hingamispuudulikkus.
Kahtlus kopsu- või südamehaiguse (nt pneumoonia, tuberkuloos, südamepuudulikkus) järele.
Trauma (nt autoõnnetus, kukkumine) kahtlusega luumurru või sisemise vigastuse suhtes.
Enne suuremate operatsioonide eel-uuringuna.

Erialaspetsialistid

Pulmonoloog (kopsuhaiguste arst) – hingamisteede haiguste hindamiseks.
Kardiolog (südamehaiguste arst) – südame suuruse ja kuju, samuti veresoonte hindamiseks.
Onkoloog – kasvajate tuvastamiseks või jälgimiseks.
Traumatoloog või kirurg – traumade ja luumurdude hindamiseks.