Rindkere röntgen

Rindkere röntgen on kiire, valutu ja laialt levinud pildiagnostikauuring, mille abil saab hinnata kopsude, südame, luude ja rindkeres asetsevate pehmekudede seisundit. See on sageli esimene samm erinevate hingamisteede ja südamehaiguste diagnoosimisel ning aitab tuvastada nii põletikulisi muutuseid kui ka struktuurseid anomaaliaid.

Funktsioon
  • Anatoomiliste struktuuride (kopsud, süda, luud, suured veresooned) visuaalne hindamine.
  • Põletikuliste, infektsioonsetekkeliste (nt pneumoonia, tuberkuloos), kasvajaliste või traumajärgsete muutuste tuvastamine.
  • Südame suuruse ja kuju, samuti kopsuterve hinnang.
Põhimõte
  • Uuring põhineb röntgenikiirte (ioniseerival kiirgusel) erineval neeldumisel kehu erinevates kudedes.
  • Tihedamad kudemed (nt luu, süda) neelavad kiirgust rohkem ja paistavad pildil heledamatena.
  • Õhukesed kudemed (nt kopsud) neelavad kiirgust vähem ja on pildil tumedamad.
Ettevalmistus
  • Eri ettevalmistust enamasti ei vaja.
  • Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehted, riide metallnööbid, pidžaama) rindkere piirkonnast.
  • Naistel palutakse tavaliselt panna juuksed üles, et need pildile ei satuks.
Protseduur
  • Patsient asetatakse röntgeniplaadi ette, enamasti seistes või istudes.
  • Tehnik juhendab patsienti võtma sügava hinge ja selle kinni hoidma, et kopsud laienenuks ja pilt oleks selge.
  • Röntgenaparaat kiirgab lühikest impulsi ja pilt fikseeritakse. Protseduur kestab vaid mõne sekundi.
  • Sageli tehakse kaks projektsiooni: otseeesi (paemilis) ja külgprojektsioon.
Kopsu- ja hingamisteede probleemid
  • Pneumoonia (kopsupõletik): pildil nähtavad tihendunud, valgust vähem läbilaskvad piirkonnad.
  • Bronhiit või KOAH: kopsude ülepaisumine, diafragma lamedam.
  • Tuberkuloos: iseloomulikud tihendid või kavernid.
  • Kasvajad (nii healoomulised kui pahaloomulised): tihedad varjud, massid.
  • Kopsukelmevedelik (pleuraalvedelik): pimedad alad kopsude alusel või külgedel.
  • Pneumotoraks (õhk kopsukelmesse): kopsu serv ja ribid on eraldatud õhukihiga.
Südame- ja veresoonkonnaga seotud muutused
  • Südame suurenemine (kardiomeegalia): südame varju laienemine pildil.
  • Südamepuudulikkus: vedelik kogunemine kopsudesse (pulmonaalne kongestioon).
  • Aordi laienemine või aneuüsm.
Luustiku ja muud muutused
  • Ribide, selgroo või rinnaku luumurrud.
  • Rindkere deformatsioonid (nt skolioos).
  • Kõhupõhja kõrgem või madalam asend, mis võib viidata võimalikele kõhuõõne probleemidele.
Peamised sümptomid ja kaebused
  • Pikaajaline köha või röga.
  • Rindkere valu, eriti hingamise või köhimise ajal.
  • Hingeldus või hingamispuudulikkus.
  • Kahtlus kopsu- või südamehaiguse (nt pneumoonia, tuberkuloos, südamepuudulikkus) järele.
  • Trauma (nt autoõnnetus, kukkumine) kahtlusega luumurru või sisemise vigastuse suhtes.
  • Enne suuremate operatsioonide eel-uuringuna.
Erialaspetsialistid
  • Pulmonoloog (kopsuhaiguste arst) – hingamisteede haiguste hindamiseks.
  • Kardiolog (südamehaiguste arst) – südame suuruse ja kuju, samuti veresoonte hindamiseks.
  • Onkoloog – kasvajate tuvastamiseks või jälgimiseks.
  • Traumatoloog või kirurg – traumade ja luumurdude hindamiseks.

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!