Tugev seljavalu
Kirjeldus
Tugev seljavalu on intensiivne, sageli piiritlev valu selja piirkonnas, mis võib järsult tekkida või pikemat aega areneda. See võib olla terav, nõeluv, tikkiv või lõhestav ja oluliselt segada igapäevaseid liigutusi ning tegevusi.
Tugev seljavalu on keha signaal, mis näitab, et seljaalas (selgroo, lihased, sidemed, närvid või liigesed) on tekkinud ärritus, põletik, surve või kahjustus. Valu tekib reeglina sellepärast, et ärritunud kude või kokkutõmbunud lihased suruvad närvile, mis edastab valuimpulsse ajju. See võib olla reaktsioon füüsilisele ülekoormusele, valele asendile, vigastusele või olema sümptomiks põhjalikumale terviseprobleemile. Valu iseloom ja asukoht (kael, rinnaküge, lombiaalne piirkond) annavad vihjeid selle põhjusest.
- Lihaspinge või krambid (nt pikaajalise istumise, raskuste valesti tõstmise, magamisasendi tõttu)
- Liigsepingu võid kerge sportlik vigastus (näiteks valesti tehtud harjutuse tõttu)
- Degeratiivsed muutused selgroos vananedes (osteohondroos, spondüloos)
- Kõver selgroog (skolioos, küfoos)
- Psühhosomaatilised tegurid (pikaajaline stress, ärevus, pinge, mis põhjustab lihaste krampe)
- Selgrookanalisündroom (nt hernia intervertebralis – seljaääsiku väljalange, mis surub närvi juurtele)
- Selgrookanali ahenemine (stenoos)
- Põletikulised haigused (nt anküloseeriv spondüliit)
- Osteoporoos (luukoe hõrenemine) ja selgrooluumurd
- Närvi- või seljaaju kahjustus (nt radikulopaatia)
- Infektsioonid (nt spondülodiskiiit, infektsioon lülide vahel)
- Siseorganite haiguste peegeldusvalud (nt neerukivid, kõhunäärme põletik, aordi aneürsm)
- Vähktõved (metastaasid selgrooluidesse või seljaajus)
Esialgse abina tugeva seljavalu korral on oluline leevendada pingeid ja põletikku. Lükka edasi kõik füüsiliselt koormavad tegevused. Puhka lamedal, kõvemal pinnal (nt põrandal) lühikest aega (30-60 minutit), kuid välti pikka lamamist, et lihased ei jäguks. Esimestel 48-72 tunnil rakenda külmakompressi (jää ümber märja rätiku) valulikule piirkonnale 15-20 minutiks mitu korda päevas, et vähendada põletikku ja paistetust. Seejärel võib proovida sooja (küttesepad, soe vann), et lihaseid lõdvestada. Võta vabalt müüdavaid valu- ja põletikuvastaseid ravimeid (nt ibuprofeen, paratsetamool), järgides täpselt pakendil olevaid doose. Proovi kergeid venitusi ja kergutusi, kui valu lubab, et säilitada liikuvust. Välti järsku pööramist, kummardamist ja raskuste tõstmist. Pikaajalise valu korral võib kaaluda füüsioterapeudi konsultatsiooni tugevamate lihaste kujundamiseks.
- Valu tekkis pärast tõsist trauma (nt autoõnnetus, kõrge kukkumine).
- Kaasneb kiire kaalulangus ja öine higistamine.
- On täheldatud jalgade järsu nõrgenemist, tuimustust või hälbeid kõndimises.
- Kaasneb uriinierituse või väljaheite kontrolli kaotus (ei saa kusida või hoida kinni).
- Valu on erakordselt tugev, "pistev" iseloomuga ja levib rinna piirkonda, võib viidata südameprobleemidele (nt aordi lõhkemine).
- Valu ei leevene mitu päeva kodu ravi abil või isegi tugevneb.
- Valu levib jalga, säärde või jalatallani (näitab närvipigistust).
- Kaasneb püsiv kõrge palavik (üle 38,5°C).
- On tekkinud selge jalgade nõrkus võid tuimus, mis segab kõndimist.
- Valu ärkab öösiti või puhkeolekus ja ei leevene.
- Kaasnevad seedehäired, kuse tegemise raskused või soolestiku töö muutused.
- Patsiendil on vähihaiguse anamnees või immuunsüsteemi nõrgenemine.
- Valu põhjustab olulist funktsionaalset puuet, töövõimetust.