Öine seljavalu
Kirjeldus
Öine seljavalu on valu selja piirkonnas, mis tekib või halveneb öösel magamise ajal. See võib ulatuda nõrgast ebamugavusest kuni tugeva, piinava valuni, mis segab normaalset und ja põhjustab päevast väsimust.
Öine seljavalu viitab valule selja alas, mis on eriti tugev või märgatav öösel, kui keha on puhkeolekus. Erinevalt päevasest valust, mis on sageli seotud liigutuste või tegevustega, võib öine valu tekkida või süveneda just magamise ajal. Füsioloogiliselt võib see olla seotud lihaspingetega, looteõõne survetega või põletikuliste protsesside aktivatsiooniga puhkeolekus. Magades võib loote asend muutuda, mis suurendab survet närvidele või liigestele, põhjustades valu. Lisaks võib öine valu olla signaal sügavamast haigusest, kuna öine aeg on keha paraneval ja puhkamisperiood, mil mõned patoloogilised protsessid võivad aktiivsemalt avalduda. Öine seljavalu võib märkimisväärselt mõjutada une kvaliteeti, viies kroonilise unepuuduseni ja halvendades üldist elukvaliteeti.
- Vale magamisase või ebamugav madrats (nt selg kõveras asendis).
- Lihaspinge või krambid päevasest füüsilisest koormusest (nt raskete esemete tõstmine, pikaajaline istumine).
- Stress ja ärevus, mis põhjustavad selja- ja õlalihaste pidevat pinget.
- Vanusega seotud muutused, nagu looteliigeste kulumine (osteoartriit) või ketaste degeneratsioon.
- Rasvumine, mis suurendab mehaanilist koormust lootele.
- Rasedus, kui kasvava loote tõttu muutub keha asend ja survekeskus.
- Lihtsed venitused või põrutused, mis paranevad ise mõne päevaga.
- Degeneratiivsed lootehaigused: lootevaheketta degeneratsioon, spondüloos (luukasvajad looteliigestel), stenoos (lootekanalisse surumine).
- Põletikulised reumahaigused: näiteks ankiloseeriv spondüliti, mis põhjustab looteliigeste jäigastumist ja valu öösel.
- Infektsioonid: osteomüeliit (luu põletik) või loote piirkonna abstsess.
- Kasvajad: primaarsed või metastaatilised kasvajad lootes, seljaajus või selle ümbruses.
- Metaboolsed luuhaigused: näiteks Pageti tõbi või osteoporoos, mis põhjustab luude nõrkust ja murdeid.
- Närvikahjustused: radikulopaatia (närvi juure surumine), näiteks istmikunärvi valu, või neuropaatia.
- Siseelundite haigused: näiteks neerukivid, kõhuõõne põletik või aordi aneürysm, mis võivad kiirata valuga selja.
Kui öine seljavalu on kerge või mõõdukas, võite enne arsti juurde pöördumist proovida järgmisi meetodeid: 1. MAGAMISKOHALT: Kasutage toetavat, mitte liiga pehmat madratsit ja patja, mis hoiab selga õiges asendis. Proovige magada külili, jalad veidi kokku tõmmatud, pats padjade vahel. Selili magamisel asetage pats põlve alla. 2. VALU LEEVENDAJAD: Võtke kirjuta valuvaigisteid nagu ibuprofeen või paratsetamol, järgides pakendil olevaid annustamise juhiseid. Vältige pikaajalist kasutamist ilma arsti nõuta. 3. SOOJA JA KÜLMA RAVI: Esimestel 48 tunnil pärast valu teket rakendage külmakompressi (jää ümbrises) 15-20 minutiks, et vähendada põletikku ja paistetust. Seejärel võite kasutada sooja kompressi või duushi, et lõdvestada pingulihaseid ja parandada verevarustust. 4. KERGE LIIKUMINE JA VENITAMINE: Tegelege õrna venitus- ja tugevusharjutustega, mis suunavad seljale, näiteks madal põlvil seisvad harjutused või jõuharjutused kõhu- ja seljalihastele. Vältige äkilisi pöörleid või rasket tõstmist. 5. ELUVIISID: Säilitage tervislik kaal, et vähendada koormust lootele. Tarvitage piisavalt kaltsiumi ja D-vitamiini luude tervise hoidmiseks. Vähendage stressi lõdvestustehnikate, nagu sügav hingamine või jooga abil. 6. KORREKTUURID: Kaaluge füüsioterapeudi konsultatsiooni õigete harjutuste õppimiseks või loote kõveruse parandamiseks.
- Järsk, tugev valu, mis levib ühte või mõlemasse jalga, eriti kui kaasneb tunnetuse kaotus, nõrkus või tuimus (võib viidata närvivalule, näiteks sõõrikumürale).
- Kontrolli kaotus uriini või väljaheite üle või tunne puudumist pärakupiirkonnas (sõõrikumüra märk).
- Kõrge palavik (üle 38,5°C) koos seljavalu, värinaga või öösise higistamisega (võib viidata infektsioonile).
- Põhjusetu kaalulangus koos öise valu või väsimusega.
- Öine valu, mis on pidev ja ei levene valuvaigistite või asendi muutmisega, mis äratab teid korduvalt unest.
- Valu pärast hiljutist traumat, näiteks kukkumist või autõnnetust.
- Ajalugu vähihaigusest või süsteemsetest haigustest, mille korral öine valu võib olla metastaaside märk.
- Valu, mis kestab kauem kui 1-2 nädalat, hoolimata koduabilist.
- Öine valu, mis halveneb puhkeolekus või öösel, eriti kui teil on üle 50 aasta vana.
- Valu, mis on seotud üldise halva enesetundega, naha muutustega või sümptomitega nagu iiveldus või kõhulahtisus.
- Valu, mis muudab teil raskeks igapäevaste tegevuste sooritamise, nagu kõndimine või istumine.
- Kroonilised looteprobleemid, nagu skolioos või osteoporoos, mille korral valu uueneb või muutub.