Sepiline artriit (infektsiooniline artriit)

Sepiline artriit on infektsioon, mis asub liigeses ja mida põhjustavad mikroorganismid, enamasti bakterid (nt kuldstaafilokokk või streptokokk). Need sisenevad liigesesse otse vigastuse tagajärjel (näiteks haav) või vereringe kaudu kusagilt mujalt kehas olevast infektsiooniallikast (näiteks kusepõiepõletik, nahainfektsioon). Mikroobid paljunevad liigesevedelikus (sünoviaalses vedelikus), mis on rikas toitainetega, ja aktiveerivad immuunsüsteemi. See põhjustab tugevat põletikku, mis omakorda toodab suurt kogust vedelikku ja ensüüme, mis võivad kiiresti hävitada liigese kõhrud ja luud. Enamasti mõjutab infektsioon ühte suurt liigest, nagu põlve, puusa või õlga. Ilma kiire ravita võib sepiline artriit põhjustada pöördumatut liigese kahjustust, osteomüeliiti (luuüdi põletik) või isegi sepsis'i (veremürgitus), mis on eluohtlik seisund.

Peamiseks põhjuseks on mikroobide (bakterite, harvem viiruste või seente) tungimine liigesesse. Risk olla haaratud on suurem järgmistel inimestel:

• Vanus: Väga noored imikud ja eakad inimesed.
• Eelnev liigesehaigus või vigastus: Reumatoidartriit, gout, liigesekahjustus, liigeseprotees või hiljutine liigeseoperatsioon.
• Nõrgenenud immuunsüsteem: Diabeet, maksahaigused, neerupuudulikkus, HIV/AIDS, vähiravi (nt kemoteraapia) või immunosupressantide kasutamine.
• Nahakahjustused või infektsioonid: Avatud haavad, põletikuline nahahaigus (nt psoriaas) või sügav põletus liigese lähedal.
• Süsteloikustega seotud risk: Ravimite süstimine veenidesse (IV-ravim) või narkootikumide tarvitamine.
• Süsteemsed infektsioonid: Näiteks kusepõiepõletik, kopsupõletik või nahainfektsioon, mis võivad baktereid vereringe kaudu liigesesse kanda.

Kiire ja täpne diagnoos on väga oluline. Arst teeb diagnoosi kliinilise uuringu, laboratoorsete ja kuvatehniliste meetodite põhjal:

1. Kliiniline uuring: Arst hindab liigese sümptomeid (valu, turse, liikuvus) ja üldist seisundit (palavik).

2. Liigesepunktsioon (artrotsentees): See on kuldstandard diagnoosiks. Arst eemaldab nõela abili liigesest vedelikku proovi analüüsiks. Laboris määratakse vedeliku valgusisaldus, valged verelibled, vaadatakse baktereid mikroskoobiga ning tehakse bakterikultuur tundlikkuse määramiseks.

3. Veretööd: Kontrollitakse üldist põletikku näitavaid markereid (CRP, valged verelibled, erütrotsüütide settimiskiirus). Samuti tehakse vere kultuur, et tuvastada mikroobe veres.

4. Kuvauuringud: Ultraheli või magnetresonantstomograafia (MRI) aitavad hinnata liigese struktuuri kahjustust ja vedeliku kogust. Varajases etapis võib röntgen olla normaalne, kuna luukahjustus tekib hiljem.

Ravi algab tavaliselt haiglas ja on suunatud infektsiooni kiirele kõrvaldamisele ning liigese funktsiooni säilitamisele.

• Antibiootikumiravi (veenisisesed): Peamine ravimeetod. Laia toimega antibiootikud alustatakse kohe pärast vere- ja liigesevedeliku proovide võtmist. Hiljem kohandatakse ravi vastavalt bakterikultuuri tulemustele. Veenilahuse ravi kestab tavaliselt 2-4 nädalat, millele võib järgneda suukaudne ravi mitu nädalat.
• Liigese dreenaaž: Nakkunud vedelik tuleb liigesest sagedasti eemaldada, et vähendada survet, eemaldada kahjustavaid ensüüme ja mikroobe ning kiirendada paranemist. Seda tehakse nõelaga (punktsioon) või artroskoopilise kirurgia käigus.
• Kirurgiline sekkumine: Vajalik ulatuslike kahjustuste, proteesiga seotud infektsioonide või punktisiooniga rahuldavalt mitte lahtuvate infektsioonide korral. Tehakse liigese avamine ja puhastamine (debridement) või isegi liigese proteesi eemaldamine.
• Toetusravid: Valuvaigistid (analgeetikud), põletikuvastased ravimid (NSAID-d) ja liigese fikseerimine esialgseks rahustamiseks. Pärast põletiku vaibumist algab kehaline terapia, et taastada liigese liikuvus ja lihaste tugevus.

Kui teil on järgmised sümptomid, peab see olema KIIRE meditsiinilise abi põhjus (pöörduge EMOsse):

• Äkiline, tugev valu ühes liigeses, eriti kui see kaasneb liigese turse, punetuse või kuumusega.
• Kõrge palavik (üle 38.5°C) koos liigesevaluga.
• Liigesevalu pärast hiljutist operatsiooni, vigastust või liigesepunktisiooni.
• Liigesevalu immuunsüsteemi nõrgestava haiguse (nt diabeet, vähk) taustal.
• Väikelaps, kes on ärritunud, keeldub liigutama jalga või kätt ja/või tal on palavik.

Ärge oodake. Sepilise artriidi ravi on kõige tõhusam, kui see alustatakse esimeste märkide ilmumisest esimese 24-48 tunni jooksul.