Lisa kliinik

Jala magnetresonantstomograafia (MRI)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Jala magnetresonantstomograafia (MRI) on täpne ja ohutu pildidiagnostika meetod, mis võimaldab detailselt hinnata jala anatoomilisi struktuure. See ei kasuta ioniseerivat kiirgust, vaid tugevat magnetvälja ja raadiolaineid, et luua selgeid pilti pehmetest kudedest, luudest, liigestest ja kõõlustest.

Funktsioon
  • Mitteinvasiivne meetod jala siseehituse detailseks visualiseerimiseks.
  • Eristab erinevaid pehmet kude, nagu kõõlused, sidemed, kõhr ja veresooned.
  • Võimaldab tuvastada põletikke, kasvajaid, veresoonte muutusi ja luude- või liigesekahjustusi.
Tööpõhimõte
  • Kasutab tugevat magnetvälja, mis ajutiselt joondab kehas olevad vesinikuaatomid.
  • Raadiolainete impulss häirib selle joonduse, mis taastudes tekitab signaali.
  • Signaalid muundatakse arvuti abil täpseteks ristlõikepiltideks (sagitaalseteks, frontaalseteks, aksiaalseteks).
Ettevalmistus
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt eelnevat nälgimist).
  • Tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehetted, kuuled, hambaproteesid).
  • Oluline on teavitada arsti implantaatidest (nt südamepeksik, klapid) või võimalikust rasedusest.
  • Klausetuse korral võidakse manustada kontrastainet veeni, et paremini eristada kudesid.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liuguvale lauale, jalad kinnitatakse toega.
  • Laud liigutatakse suurt torukujulist magnetpooli (skanner) sisse, kus tehakse pildistamine.
  • Uuringu ajal on oluline liikumatult lebada, et pildid oleksid selged.
  • Skanner teeb korduvaid kopisevaid helisid, mistõttu pakutakse tihti kõrvaklappe või kõrvatroppe.
  • Tüüpiline pildistamise aeg on 30–45 minutit, sõltuvalt uuringu ulatusest.
Trauma- ja ülekoormuskahjustused
  • Kõõluste lõhkumised või põletikud (nt Achillese kõõluse tendiniit).
  • Sidemete kahjustused (nt lateraalsed sidemed pöia ümber).
  • Stressimurrud ja väikesed luukahjustused, mida tavaröntgen ei näita.
  • Liigeseõõne vedeliku kogunemine (efusioon).
Põletikulised ja degeneratiivsed seisundid
  • Artriit (nt reumatoidartriit, osteoartriit).
  • Plantarfaskiit (kandapiimaka põletik).
  • Kõhrete kahjustused (nt osteokondriit).
  • Bursiit (liigeseümbruse koti põletik).
Muud patoloogiad
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad luudes või pehmetes kudedes.
  • Infektsioonid (nt osteomüeliit).
  • Vereringehäired või nekroos (nt osteonekroos).
  • Neuroomid (närvi tihenemised, nt Mortoni neuroom).
  • Sündsaadustest tulenevad anomaaliad.
Kliinilised sümptomid
  • Pikaajaline või äge jala-, pöia- või kannavalu, mis ei leevene raviga.
  • Jala turse, liikuvuspiiratus või vormimuutus.
  • Trauma (nt väändvigastus, otsene löök), kuid tavaröntgen ei näita kahjustust.
  • Kahtlus kasvaja või infektsiooni olemasolu.
  • Enne planifitseeritud ortopeedilist operatsiooni täpse anatoomia hindamiseks.
Spetsialistid, kes võivad uuringu tellida
  • Ortopeed
  • Traumatoloog
  • Reumatoloog
  • Neuroloog
  • Üldkirurg või onkoloog (kahtlus kasvaja korral).

Seotud uuringud

Jala röntgen
complementary
Jala magnetresonantstomograafia (MRI)
confirmatory
Põlve magnetresonantstomograafia (MRI)
complementary
Pahklo artroskoopia
confirmatory

Seotud haigused

Plantarfasciiit 85% Mortoni neurom 80% Bakeri tsüst 75% Ganglioni tsüst 70% Osteochondritis dissecans 65% Osteokondroos 60% Osteomiiliit 55% Sepiline artriit (infektsiooniline artriit) 50%

Otsi näitajat