Jala magnetresonantstomograafia (MRI)

Jala magnetresonantstomograafia (MRI) on täpne ja ohutu pildidiagnostika meetod, mis võimaldab detailselt hinnata jala anatoomilisi struktuure. See ei kasuta ioniseerivat kiirgust, vaid tugevat magnetvälja ja raadiolaineid, et luua selgeid pilti pehmetest kudedest, luudest, liigestest ja kõõlustest.

Funktsioon
  • Mitteinvasiivne meetod jala siseehituse detailseks visualiseerimiseks.
  • Eristab erinevaid pehmet kude, nagu kõõlused, sidemed, kõhr ja veresooned.
  • Võimaldab tuvastada põletikke, kasvajaid, veresoonte muutusi ja luude- või liigesekahjustusi.
Tööpõhimõte
  • Kasutab tugevat magnetvälja, mis ajutiselt joondab kehas olevad vesinikuaatomid.
  • Raadiolainete impulss häirib selle joonduse, mis taastudes tekitab signaali.
  • Signaalid muundatakse arvuti abil täpseteks ristlõikepiltideks (sagitaalseteks, frontaalseteks, aksiaalseteks).
Ettevalmistus
  • Enamasti ei ole vaja erilist ettevalmistust (nt eelnevat nälgimist).
  • Tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehetted, kuuled, hambaproteesid).
  • Oluline on teavitada arsti implantaatidest (nt südamepeksik, klapid) või võimalikust rasedusest.
  • Klausetuse korral võidakse manustada kontrastainet veeni, et paremini eristada kudesid.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liuguvale lauale, jalad kinnitatakse toega.
  • Laud liigutatakse suurt torukujulist magnetpooli (skanner) sisse, kus tehakse pildistamine.
  • Uuringu ajal on oluline liikumatult lebada, et pildid oleksid selged.
  • Skanner teeb korduvaid kopisevaid helisid, mistõttu pakutakse tihti kõrvaklappe või kõrvatroppe.
  • Tüüpiline pildistamise aeg on 30–45 minutit, sõltuvalt uuringu ulatusest.
Trauma- ja ülekoormuskahjustused
  • Kõõluste lõhkumised või põletikud (nt Achillese kõõluse tendiniit).
  • Sidemete kahjustused (nt lateraalsed sidemed pöia ümber).
  • Stressimurrud ja väikesed luukahjustused, mida tavaröntgen ei näita.
  • Liigeseõõne vedeliku kogunemine (efusioon).
Põletikulised ja degeneratiivsed seisundid
  • Artriit (nt reumatoidartriit, osteoartriit).
  • Plantarfaskiit (kandapiimaka põletik).
  • Kõhrete kahjustused (nt osteokondriit).
  • Bursiit (liigeseümbruse koti põletik).
Muud patoloogiad
  • Hea- või pahaloomulised kasvajad luudes või pehmetes kudedes.
  • Infektsioonid (nt osteomüeliit).
  • Vereringehäired või nekroos (nt osteonekroos).
  • Neuroomid (närvi tihenemised, nt Mortoni neuroom).
  • Sündsaadustest tulenevad anomaaliad.
Kliinilised sümptomid
  • Pikaajaline või äge jala-, pöia- või kannavalu, mis ei leevene raviga.
  • Jala turse, liikuvuspiiratus või vormimuutus.
  • Trauma (nt väändvigastus, otsene löök), kuid tavaröntgen ei näita kahjustust.
  • Kahtlus kasvaja või infektsiooni olemasolu.
  • Enne planifitseeritud ortopeedilist operatsiooni täpse anatoomia hindamiseks.
Spetsialistid, kes võivad uuringu tellida
  • Ortopeed
  • Traumatoloog
  • Reumatoloog
  • Neuroloog
  • Üldkirurg või onkoloog (kahtlus kasvaja korral).

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!