Giemsa värvimine

Kirjeldav

Näitaja kohta

Giemsa värvimine on laboratoorne värvimismeetod, mida kasutatakse peamiselt verepreparaatide mikroskoopiliseks uurimiseks. See võimaldab selgelt eristada erinevaid vere- ja kudedes leiduvaid rakke ning tuvastada teatud parasiite, näiteks malaaria tekitatud plasmodiume. Meetod on laialdaselt kasutusel hematoloogias ja infektsioonhaiguste diagnostikas.

Mis on Giemsa värvimine?

Funktsioon

Võimaldab värvida ja visualiseerida vere- ja luuüdirakke (nt lümfotsüüte, neutrofiile, erütrotsüüte).
Kasutatakse teatud bakterite (nt Helicobacter pylori) ja parasiitide (nt malaaria plasmodium, trihhomonaad) tuvastamiseks.
Aidab hinnata rakkude morfoloogiat ja avastada anomaaliaid, näiteks mõningaid vähivorme.

Meetodi iseloom

See on spetsiifiline tsütokeemiline värvimismeetod.
Põhineb Giemsa värvaine (metüleenisinine ja eosiini segu) rakutuumade ja tsütoplasma erineva sidumise omadustel.
Värvimise tulemusena muutuvad rakutuumed lillakaspunaseks ja tsütoplasma sinakasroheliseks, mis võimaldab selget kontrasti.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Vereproov (tavaliselt kapillaarveri sõrmelt või venoosne veri) kantakse objektiläätsed ning kuivatatakse õhku.
Preparaat fikseeritakse metanooliga.
Seejärel kantakse ettevalmistatud Giemsa lahus, mida hoitakse kindla aja (tavaliselt 15-30 minutit).
Pärast seda pestakse preparaat destilleeritud veega ja kuivatatakak õhku.
Värvitud preparaati uuritakse mikroskoobi all erinevate suurenduste all (nt 100x).

Ettevalmistus patsiendile

Erijuhtudel võidakse nõuda lihtsat isu (nt Helicobacter pylori tuvastamiseks mao limaskesta biopsia puhul).
Enamasti erilist ettevalmistust ei vaja, kuna tegemist on standardsete preparaatide valmistamise protsessiga laboris.

Giemsa värvimise tulemuste tõlgendamine

Teatud rakutüüpide esinemine või muutused

Parasiitide (nt Plasmodium spp. põhjustatud malaaria) leidumine punastes verelibledes on tegev tulemus.
Teatud bakterite (nt Borrelia spp. põhjustatud Lyma borrelioos) tuvastamine verepreparaatides.
Lümfotsüütide või monotsüütide arvu või morfoloogia muutused võivad viidata viirusinfektsioonidele või hematoloogilistele häiretele.
Blastrakkude (ebaküpsete rakkude) esinemine võib viidata ägedale leukeemiale.
Eritrotsüütide morfoloogilised muutused (nt sihikujulised rakud) võivad osutada hemoglobiinopaatiale (nt sirprakk-anemia).

Negatiivne tulemus

Parasiitide või spetsiifiliste patogeenide puudumine preparaadis ei välista täielikult nakkust. Vajalik võib olla korduv uuring või täiendavad meetodid.
Normaalse rakkude pildi korral ei leita morfoloogilisi anomaaliaid.

Indikatsioonid: millal tehakse Giemsa värvimine?

Peamised põhjused

Kahtlus malaariasse või muudesse parasiitnakkustesse, eriti kui patsient on viibinud nakkusaladeses piirkonnas.
Põletiku või infektsiooni allikaga seotud hematoloogiliste sümptomite (nt kõrge palavik, lümfisõlmede suurenemine) puhul.
Vere- või luuüdi rakkude anomaaliate (nt aneemia, leukeemia) kahtlus.
Teatud bakterinfektsioonide (nt Helicobacter pylori, Borrelia) tuvastamine.

Spetsialistid, kes võivad tellida