Giemsa värvimine

Kirjeldav

Näitaja kohta

Giemsa värvimine on laboratoorne värvimismeetod, mida kasutatakse peamiselt verepreparaatide mikroskoopiliseks uurimiseks. See võimaldab selgelt eristada erinevaid vere- ja kudedes leiduvaid rakke ning tuvastada teatud parasiite, näiteks malaaria tekitatud plasmodiume. Meetod on laialdaselt kasutusel hematoloogias ja infektsioonhaiguste diagnostikas.

Funktsioon
  • Võimaldab värvida ja visualiseerida vere- ja luuüdirakke (nt lümfotsüüte, neutrofiile, erütrotsüüte).
  • Kasutatakse teatud bakterite (nt Helicobacter pylori) ja parasiitide (nt malaaria plasmodium, trihhomonaad) tuvastamiseks.
  • Aidab hinnata rakkude morfoloogiat ja avastada anomaaliaid, näiteks mõningaid vähivorme.
Meetodi iseloom
  • See on spetsiifiline tsütokeemiline värvimismeetod.
  • Põhineb Giemsa värvaine (metüleenisinine ja eosiini segu) rakutuumade ja tsütoplasma erineva sidumise omadustel.
  • Värvimise tulemusena muutuvad rakutuumed lillakaspunaseks ja tsütoplasma sinakasroheliseks, mis võimaldab selget kontrasti.
Protseduur
  • Vereproov (tavaliselt kapillaarveri sõrmelt või venoosne veri) kantakse objektiläätsed ning kuivatatakse õhku.
  • Preparaat fikseeritakse metanooliga.
  • Seejärel kantakse ettevalmistatud Giemsa lahus, mida hoitakse kindla aja (tavaliselt 15-30 minutit).
  • Pärast seda pestakse preparaat destilleeritud veega ja kuivatatakak õhku.
  • Värvitud preparaati uuritakse mikroskoobi all erinevate suurenduste all (nt 100x).
Ettevalmistus patsiendile
  • Erijuhtudel võidakse nõuda lihtsat isu (nt Helicobacter pylori tuvastamiseks mao limaskesta biopsia puhul).
  • Enamasti erilist ettevalmistust ei vaja, kuna tegemist on standardsete preparaatide valmistamise protsessiga laboris.
Teatud rakutüüpide esinemine või muutused
  • Parasiitide (nt Plasmodium spp. põhjustatud malaaria) leidumine punastes verelibledes on tegev tulemus.
  • Teatud bakterite (nt Borrelia spp. põhjustatud Lyma borrelioos) tuvastamine verepreparaatides.
  • Lümfotsüütide või monotsüütide arvu või morfoloogia muutused võivad viidata viirusinfektsioonidele või hematoloogilistele häiretele.
  • Blastrakkude (ebaküpsete rakkude) esinemine võib viidata ägedale leukeemiale.
  • Eritrotsüütide morfoloogilised muutused (nt sihikujulised rakud) võivad osutada hemoglobiinopaatiale (nt sirprakk-anemia).
Negatiivne tulemus
  • Parasiitide või spetsiifiliste patogeenide puudumine preparaadis ei välista täielikult nakkust. Vajalik võib olla korduv uuring või täiendavad meetodid.
  • Normaalse rakkude pildi korral ei leita morfoloogilisi anomaaliaid.
Peamised põhjused
  • Kahtlus malaariasse või muudesse parasiitnakkustesse, eriti kui patsient on viibinud nakkusaladeses piirkonnas.
  • Põletiku või infektsiooni allikaga seotud hematoloogiliste sümptomite (nt kõrge palavik, lümfisõlmede suurenemine) puhul.
  • Vere- või luuüdi rakkude anomaaliate (nt aneemia, leukeemia) kahtlus.
  • Teatud bakterinfektsioonide (nt Helicobacter pylori, Borrelia) tuvastamine.
Spetsialistid, kes võivad tellida
  • Infektoloog
  • Hematoloog
  • Üldarst või sisehaiguste arst
  • Onkoloog