Põrna CT on kiire ja täpne pildiuuring, mis võimaldab hinnata põrna olekut, suurust, kuju ja struktuuri. Seda kasutatakse erinevate põrnahäirete, vigastuste või kasvajate diagnoosimiseks ja jälgimiseks.

Funktsioon
  • Põrna CT võimaldab detailselt visualiseerida põrna anatoomiat ja tuvastada patoloogilisi muutuseid nagu suurenemine, kahjustused, tsüstid või kasvajad.
  • Uuring annab olulist teavet põrna verevarustuse, tiheduse ja ümbruskudede seisundi kohta.
Päritolu
  • CT (kompuutertomograafia) tehnoloogia põhineb röntgenkiirgusel ja keerukal arvutitöötlusel, mis loob mitmemõõtmelisi ristlõikepilte keha sisemusest.
  • Põrna CT on spetsialiseeritud kõhuõõne CT uuringu osa, mis keskendub spetsiifiliselt põrnale.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liigutatavale lauale, mis liigub läbi rõngakujulise CT-seadme (gantry).
  • Enamikel juhtudel antakse kontrastaine veeni (süstakontrast), et paremini eristada põrna kudesid ja veresooni.
  • Uuringu ajal peab patsient olema liikumatu. Laud liigub aeglaselt, skanner pildistab piirkonna.
  • Kogu protseduur (koos ettevalmistusega) võtab aega umbes 15-30 minutit.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut võib olla vaja 4-6 tundi mitte süüa ega juua.
  • Oluline on teavitada arsti kõikidest allergiatest, eriti kontrastainete suhtes, ja raseduse võimalusest.
  • Tuleb eemaldada kõik metallesemed ja ehete uuringupiirkonna lähedalt.
Struktuurimuutused
  • Splenomegalia (põrna suurenemine): võib viidata infektsioonile, maksahaigustele, vereloomehäiretele või vähile.
  • Kahjustused ja rebendid: trauma tagajärjel, näiteks õnnetuse või löögi korral.
  • Kasvajad: nii healoomulised (nt hemangioom) kui ka pahaloomulised (nt lümfoom, metastasid).
  • Tsüstid: sageli heeloomulised, täislikud moodustised.
Infektsioonid ja põletikulised seisundid
  • Absessid (mädanikupesad).
  • Süstemaatsed põletikulised haigused (nt sarkoidoos).
  • Infektsioonid (nt mononukleoos, bakteriaalsed infektsioonid).
Veresoonte anomaaliad
  • Infarktid (verevoolu häire põrnas).
  • Anevrusmad (veresoonte laienemised).
Kliinilised sümptomid ja kahtlused
  • Püsiv või äge kõhuvalu, eriti vasakus ülanurgas.
  • Kõhu trauma (kahtlus põrna rebendist või hematoomist).
  • Katsetel tuvastatud põrna suurenemine või struktuurimuutus.
  • Kahtlus põrna kasvaja või tsüsti olemasolus.
  • Kontrolluuring põrnahäire ravi käigus või selle tulemuslikkuse hindamiseks.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Gastroenteroloog
  • Hematoloog
  • Onkoloog
  • Kirurg
  • Radiolog (kes ka uuringut hindab)

Mida see uuring võib näidata?

Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.

Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele

4
Nende haiguste korral tuvastatakse uuringul sageli muutusi

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!