Liigeste valu (artralgia)
Kirjeldus
Liigeste valu ehk artralgia on valuline tunne ühes või mitmes liiges. See võib olla nõrk kuni tugev, terav või loksuv ning sageli piirab liigutuste vabadust. Valu võib tekkida liigese endas, ümbruses asuvates pehmetes kudedes või kaasneda turse, jäikus ja punetusega.
Liiges on luude ühenduskoht, mis võimaldab liikumist. Valu on keha signaal, et liigese struktuurides (nt kõhr, sidekude, sünoviaalvedelik, sidemed) või selle ümbruses on probleem. Valu võib tekkida mehaanilisest kahjustusest (nt kulunud kõhr), keemiliste vahendajate vabanemisest põletikulises protsessis või närvide kokkusurumisest tursest. Organism kasutab valuhoiatust, et sundida piirkonda hoidma ja edasist kahjustust vältima. Liigesevalu põhjused ulatuvad ajutistest ülekoormustest kroonilistele haigustele.
- Liigese ülekoormus või väikevigastus (nt uue spordiala alustamine, ebatavaline füüsiline tegevus).
- Lihaste nõrkus või pinged, mis koormavad liigest ebaõigesti.
- Vanusega seotud liigese kulumine (osteoartriit), mis algab sageli kerge hõõrdevalu ja jäikusega hommikuti.
- Metereoloogiliste tingimuste muutused (õhurõhu, niiskuse muutused võivad suurendada valu intensiivsust).
- Ajutine viirusnakkus (nt gripp), mis võib kaasa tuua üldist lihas- ja liigesevalu.
- Reumatoidne artriit – krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mis kahjustab sünoviaalketta ja põhjustab sümmeetrilist liigesevalu, turse ja hommikujäikust.
- Infektsioonne artriit (sepik) – bakteriaalse infektsiooni põhjustatud liigese põletik, mis nõuab kiiret ravimit.
- Gicht (podagra) – uriinhappe kristallide kogunemine liigestesse, põhjustades ägedat, punetavat ja palavat valu (sageli pöial).
- Psoriaatiline artriit – nahahaigusele psoriaasile lisanduv liigese põletik.
- Süsteemne lupus erythematosus (SLE) – autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada mitut elundit ja põhjustada liigesevalu.
- Osteoartriit – progressiivne kõhri kahjustus ja liigese kulumine, mis põhjustab valu koormuse ajal ja liikumispiiranguid.
- Luumurd või sidemete tõsine rebend liigese läheduses.
Enne arsti külastust või kergete sümptomite korral võid proovida järgmist:
1. Puhka liiget: Välti tegevusi, mis valutunnet suurendavad. Kasuta karkimist või toetust vajadusel.
2. Külm- ja soojaravi: Ägeda valu või turse korral esimestel 48 tunnil külma (jääpakk, mähitud rätikuga, 15-20 minutit kordades). Kroonilise jäikuse korral võib soe dušš või küttepad helpotada.
3. Õiged ravimid: Paratsetamool võib leevendada kerget valu. Põletikuvastased mitteasteroidsed ravimid (nt ibuprofeen) leevendavad nii valu kui põletikku, kuid tuleb võtta lühiajaliselt ja toiduga, vältides seedetrakti ärritust. Enne kasutamist kontrolli vastunäidustusi.
4. Õrned harjutused: Valu vähenedes alusta liigese liikuvust parandavaid harjutusi (nt ringliigutused ilma koormuseta) ja jätkates lihaste tugevdamisega (nt ujumine). Välti järske liigutusi.
5. Toetusvahendid: Stabiilsuse parandamiseks võib kasutada käepuud või liigese sidet.
6. Kaalu kontroll: Ülekaal suurendab liigeste koormust, eri põlvedel ja puusaliigeste.
Kui sümptomid ei leevene mõne päeva jooksul või halvenevad, on vaja arsti konsultatsiooni.
- Valu, mis tekib pärast tõsist traumat (nt kukkumist, põrutust) ja kaasneb liigese deformatsiooni, suure turse või liigutamatusega (võib viidata murdule või väljaväänamisele).
- Äge liigesevalu, mis kaasneb **kõrge palaviku** (üle 38,5 °C), külmavärinatega või üldise halva enesetundega (infektsioonilise artriidi oht).
- Liigese äkiline tursemine, eriti punase ja kuumana tunduva nahaga, mis on väga valus puudutada.
- Valu nii tugev, et liiget on võimatu kasutada või sellele toetuda.
- Sümptomid, mis levivad kiiresti teistele liigestele.
- Valu, mis kaasneb **närvisüsteemi häiretega** nagu jalast või käest nõrkus, tuimustus, uriini või väljaheite pidamatus (võib viidata seljaaju kokkusurumisele).
- Valu, mis tekib koos nahal **punaste laikude või löövega** (võib olla märk süsteemsest haigusest nagu lupus).
- Krooniline valu, mis muutub järsult palju teravamaks või muutub iseloomult.